Mare Liigeri loomadega kodu – Ajakiri Lemmik

Tuntud arst Mare Liiger peab koera ja kassi ning tegutseb ka õnnetusse olukorda sattunud kassikeste kaitseinglina. Kui noorelt teile loomad meeldima hakkasid ja millised loomad olid teie peres lapsepõlves?Loomad hakkasid mulle meeldima juba sügavas lapsepõlves. Olin üksik laps, kelle ema oli alati tööl, kodus vaid palgatud lapsehoidja. Vajasin sõpra.Päris väikesena ma looma ei saanud, aga … [Loe edasi…]

Siil Oskar magab vanas T-särgis – Ajakiri Lemmik

Siilid on vahvad seltsilised, kes palju hoolt ei nõua, kuid väärtustavad seda hetke, kui nad turvalisest kodupuurist maailma avastama lastakse. Oskar on peagi 1-aastaseks saav siilipoiss, kes mind seda artiklit kirjutama ajendaski. Rottide ja muude näriliste kõrval on siil tore vaheldus ja pärast aastaid arvuti taga siilivideosid vaadates ja nende koduspidamise kohta uurimistööd tehes on … [Loe edasi…]

Basset hound – vahva välimusega tegelane – Ajakiri Lemmik

Kes on lugenud toredat lasteraamatut „Nublu”, mäletab ilmselt ka selle tublit nimitegelast. Imeline Nublu oli basset. Basset hound on arvatavasti kõige tuntum bassetide hulgas. Nende kaubamärgiks on lühikesed jalad, suured kõrvad ja rippuv nahk, vähemalt koera esiosas. Eesti Bassetite Tõuühingu kodulehelt võib lugeda: “Kui Jumal otsustas koeri looma hakata, jõudis basset kohale nagu ikka, kõige … [Loe edasi…]

Akvaariumi soetamine toob kaasa hulga mõttetööd – Ajakiri Lemmik

Inimeste huvi akvaristika vastu võib tekkida erinevatel põhjustel – kes nägi kusagil uhket akvaariumi ja soovib sellist endalegi koju, kes soovib lapsele lemmikloomaks akvaariumikalu… Halvem variant kui disaineril on tulnud mõte kasutada akvaariumi sisekujundusliku elemendina, või kui näiteks keegi vastutustundetu külaline on toonud kingituseks kuldkala mullakvaariumis. Nii ehk naa, tekib ilmselt küsimus, mida siis toob … [Loe edasi…]

Lind ei lähe linnast kusagile – Ajakiri Lemmik

Nii nagu inimesed tulevad linna hea elu ­peale, tulevad linnadesse ka linnud – siin on külluses toitu, varitsus- ja pesitsus­kohti, ­rääkis Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi. Eesti linnad on lindudele üldiselt turvalised kohad, siin ei ole arvukalt röövlinde ega maismaakiskjaid. Mujal maailmas on täitsa tavaline, et ka röövlinnud on juba linnades.Väikeste lindudega – varblased, … [Loe edasi…]

Soe vastuvõtt Paljassaare varjupaigas – Ajakiri Lemmik

Seekord käis ajakiri Lemmik külas Paljassaarel asuvas Varjupaikade MTÜ Tallinna varjupaigas. Augustis tähistasid nad oma kolmandat ­sünnipäeva uues hoones. Nagu ikka, viisime kaasa ka pehmet kassitoitu, eriti oli vaja seda kassipoegadele. Kohalik omavalitsus toetab varjupaiga looma ülalpidamist esimesed 14 päeva, kuid kassipoegi hoitakse varjupaigas enamasti alati kauem. Loomade üle 14 päeva varjupaigas hoidmist, ravimist, steriliseerimist-kastreerimist, … [Loe edasi…]

PETA kutsub Eesti parlamenti üles karusloomafarme keelustama – Ajakiri Lemmik

Loomaõiguslusorganisatsiooni PETA Saksamaa haru PETA Deutschland pöördus täna Eesti parlamendifraktsioonide ja maaelukomisjoni poole kirjaga, mis sisaldas üleskutset riigis karusloomafarmide keelustamiseks. Põhjuseks on see, et parlamendi maaelukomisjonis peetakse hetkel nõu Eestis karusloomafarmide keelustamise üle. Hiljuti algatatud rahvusvaheline petitsioon on juba kogunud üle 25 000 allkirja loomi piinava karusloomakasvatuse lõpetamiseks. „Karusloomakasvanduste keelamine Eestis looks riigile Ida-Euroopas eesrindliku … [Loe edasi…]

Brasiilia „madude saar” on maailma kõige ohtlikum saar – Ajakiri Lemmik

Ilha da Queimada Grande on pisike saareke Atlandi ookeanis Brasiilia ranniku lähistel. Vähem kui poole ruutkilomeetrine saar võiks olla eksootiliseks puhkepaigaks turistidele, keda rõõmustaksid soe päike ja kenad liivarannad. Kuid paradiisliku väljanägemisega saar on muudetud keelutsooniks, kuhu Brasiilia võimud ei luba astuda ühelgi inimesel. Surm valitseb igal meetrilBrasiiliale kuuluv Queimada Grande saar (0,43 km²) asub … [Loe edasi…]

Schipperke – väike tegus kapten – Ajakiri Lemmik

Schipperke on väike, püstiste kõrvadega lambakoer, kes ei ole küll mitte kunagi lambaid karjatanud. Teda kutsutakse ka „laevakoeraks“, ja tegelikult meenutab see vahva väikene koer oma välimuselt spitsi. Tõug on pärit Belgiast ja ajalugu viib meid lausa 17. sajandisse ja veelgi varasemasse aega. Schipperke kuulub lamba- ja karjakoerte rühma, nende algupärane ülesanne oli püüda laevadel … [Loe edasi…]

Aita oma lemmikut ise, kuid ära unusta arstilt nõu küsida – Ajakiri Lemmik

Kuna praegu on suvi, reisitakse palju ning ­loomaarstidel on ­puhkuste aeg, oleks hea teada, kuidas oma lemmikut ­tervisemurede puhul esmalt ise aidata. Sooja suve ühtedeks probleemideks on kindlasti nahapõletikud ja kuumarabandused, mis on suhteliselt kiire kuluga. Nahapõletik ehk nii rahva kui ka loomaarstide seas hot-spot esineb sagedamini paksu aluskarvaga koertel. Alguse saab see mõnest sügelevast … [Loe edasi…]