Koer on inimese kõrval elanud kauem kui ükski teine koduloom. Ta on olnud jahikaaslane, karjane, valvur ja tänapäeval eelkõige pereliige. Enne kutsika võtmist tasub aga teada, mida koer vajab ja kuidas ta suhtleb. Selles artiklis vaatame koera ajalugu, käitumist ja anname praktilisi nõuandeid.
Kust koer pärineb?
Eestikeelse Vikipeedia järgi on koer ehk kodukoer hundi alamliik (Canis lupus familiaris) või koera perekonna liik (Canis familiaris), mille inimesed on kodustanud. Koer on üks vanemaid koduloomi: ta kujunes 27 000–40 000 aastat eKr tõenäoliselt hallhundi kodustamise, ristamise, sihipärase valiku ja taltsutamise tulemusena. Paleoliitikumi inimest ajendas koera kodustama algselt toiduvajadus. Jahikoertena, kande- ja veoloomadena ning karjakasvatuse arenedes karjakoertena hakati koeri tõenäoliselt kasutama hiljem.
Üle 500 tõu
Koera bioloogiline plastilisus on võimaldanud aretada üle 500 kehaehituselt ja värvuselt erineva tõu. Otstarbe järgi jagatakse koeratõud jahi-, töö- ja seltsikoerteks. Tõug mõjutab koera suurust, energiataset, karvahooldust ja iseloomu, mistõttu on tõu valik üks tähtsamaid otsuseid.
Kuidas koer suhtleb?
Koer on sotsiaalselt intelligentne loom. Kutsikast saati inimesega koos kasvanud koer õpib tõlgendama inimese liigutusi ja häält, ning ka inimene võib õppida koera suhtlust mõistma. Koerad suhtlevad omavahel peamiselt kehaasendite, liigutuste, ilmete ja häälega. Neile on omane oma territooriumi kaitsmine ja märgistamine. Omanikule tähendab see, et koera kehakeelt tasub jälgida: saba asend, kõrvad ja keha pinge räägivad palju tema meeleolust.
Enne koera võtmist
- Aeg: koer vajab igapäevaseid jalutuskäike, mänge ja seltsi.
- Ruum: suur ja energiline tõug ei pruugi sobida väikesesse korterisse.
- Kulud: toit, veterinaar, vaktsineerimine, kindlustus ja tarvikud.
- Koolitus: kutsikakool aitab koeral õppida põhikäsklusi ja sotsialiseeruda.
- Reisimine: mõtle, kes hoiab koera, kui ise ära oled.
Igapäevane hooldus
Hea hooldus hõlmab tasakaalustatud toitu, puhast vett, regulaarset liikumist, karvahooldust ja küünte lõikamist. Käi koeraga regulaarselt veterinaari juures ja hoia vaktsineerimised ajakohased. Mikrokiip ja registreerimine lemmikloomaregistris aitavad kadunud koera üles leida – kontrolli ka oma omavalitsuse nõudeid.
Korduma kippuvad küsimused
Milline tõug sobib algajale?
Sageli rahuliku iseloomuga seltsikoer; küsi nõu kasvatajalt või varjupaigalt.
Kas varjupaigakoer on hea valik?
Jah, paljud varjupaigakoerad on juba harjunud inimestega ja ootavad uut kodu.
Kiip ja registreerimine
Eesti Loomaarstide Lemmikloomaregistri järgi saab registrisse kanda ainult kiibistatud looma ning seda teeb loomaarst. Registrit peetakse üleriigiliseks ja üleeuroopaliseks ning sinna on kantud üle 83 000 lemmiklooma. Kiibi number seotakse lemmikloomaregistris omaniku kontaktandmetega. Kui koer kaob ja leitakse, saab varjupaik või veterinaar kiibi lugeda ja omanikuga ühendust võtta. Seepärast tasub pärast kiibistamist kontrollida, et andmed oleksid registris õiged, ja neid elukoha või telefoninumbri muutumisel uuendada.
Varjupaigast või kasvatajalt?
Varjupaikades ootab kodu palju erineva vanuse ja iseloomuga koeri. Eesti Loomakaitse Seltsi hoiukodudes ootavad päris kodu paljud lemmikloomad, ja seltsi veebilehel on nõuanded selle kohta, kust ja kuidas looma võtta. Varjupaigakoera puhul on sageli juba teada tema iseloom ja harjumused, mis lihtsustab valikut. Kui otsid kindlat tõugu, vali vastutustundlik kasvataja, kes näitab kutsikate vanemaid, terviseuuringuid ja kasvukeskkonda. Väldi kutsikate ostmist kuulutustest, kus müüja ei soovi kohtuda kodus või ei näita kutsika ema.
Koolitus ja sotsialiseerimine
Kutsika esimesed elukuud on sotsialiseerimise seisukohalt kõige olulisemad. Selle aja jooksul peaks kutsikas rahulikult tutvuma erinevate inimeste, loomade, helide ja keskkondadega. Positiivsel tugevdamisel põhinev koolitus, kus soovitud käitumist premeeritakse, on tõhus ja tugevdab koera ning omaniku suhet. Kutsikakoolis saab nii koolitusnõu kui ka võimaluse suhelda teiste koertega.
Koera toitmine
Koera toit peaks vastama tema vanusele, suurusele ja aktiivsusele. Kutsikas vajab kasvamiseks teistsugust toitu kui täiskasvanud või eakas koer. Kvaliteetne valmistoit on lihtsaim viis tagada kõik vajalikud toitained. Jälgi koera kehakaalu, sest ülekaal on koertel sage probleem ja lühendab eluiga. Ära jaga koeraga lauatoitu ilma veterinaariga nõu pidamata, sest kõik inimtoidud ei sobi koerale.
Koer ja Eesti talv
Eesti talv toob koerale omad väljakutsed. Lühikarvalised ja väikesed koerad võivad vajada külmaga mantlit. Tänavatel kasutatav sool võib käppi ärritada, nii et pese käpad pärast jalutuskäiku. Pimedal ajal kanna koerale helkurit või helendavat kaelarihma, et autojuhid teda näeksid.