Kass on paljudes Eesti kodudes sama loomulik pereliige kui koer. Ta on iseseisev, uudishimulik ja osav, kuid vajab samuti hoolt ja tähelepanu. Selles artiklis räägime, mida teadus kodukassi kohta ütleb ja kuidas tagada kassile hea elu.
Mis loom on kodukass?
Eestikeelse Vikipeedia järgi on kodukass (Felis catus) kaslaste sugukonna kassi perekonda kuuluv väike kiskja ja kaslaste hulgas ainus koduloom. Kodukasse arvatakse maailmas elavat umbes 600 miljonit, rohkem kui kõiki teisi kaslasi kokku. Välimuselt sarnaneb kodukass metskassiga ning neid on vahel raske eristada.
Kassi keha ja meeled
Kassi aju on umbes viis sentimeetrit pikk ja kaalub 25–30 grammi. Inimesega võrreldes on kassil rohkem arenenud väikeaju, mis juhib liigutuste koordinatsiooni ja annab eelise varitsemisel, hüppamisel ja ronimisel. Kassi normaalne kehatemperatuur on 38,6 °C ja süda lööb umbes 140 korda minutis. Need teadmised aitavad omanikul märgata, kui midagi on valesti.
Kass ja loodus
Vikipeedia toob välja ka kasside ökoloogilise mõju: kodukasside saagiks langeb igal aastal miljardeid loomi ja nende tõttu on välja surnud vähemalt 33 loomaliiki. Seepärast soovitavad paljud loomakaitsjad hoida kassi toas või lubada õue ainult järelevalve all, eriti linnude pesitsusajal.
Hea hoolitsuse põhitõed
- Toit ja vesi: kvaliteetne kassitoit ja alati puhas vesi.
- Liivakast: puhas ja rahulikus kohas.
- Küünistamine: kraapimispost hoiab küüned korras ja mööbli terve.
- Mäng: igapäevane mäng rahuldab jahiinstinkti ja hoiab vormis.
- Veterinaar: vaktsineerimine, parasiitide tõrje ja steriliseerimine.
- Kiip: mikrokiip ja registreerimine aitavad kadunud kassi leida.
Tubane või õuekass?
Toakass elab üldiselt turvalisemalt: talle ei ohusta liiklus, teised loomad ega haigused. Samas vajab toakass rohkem tegevust – riiuleid ronimiseks, mänguasju ja aknalaudu, kust õue vaadata. Turvalise rihma või aiaga ala on hea kompromiss.
Korduma kippuvad küsimused
Kui palju kass magab?
Kassid magavad suure osa päevast; see on normaalne.
Kas kassi peab steriliseerima?
Veterinaarid soovitavad seda üldiselt soovimatute pesakondade ja mõnede haiguste vältimiseks.
Kassi kiibistamine ja registreerimine
Ka kassi kiibistamine on hea mõte, eriti kui kass käib õues. Kiibi number seotakse lemmikloomaregistris omaniku andmetega ning kadunud kass on võimalik leidmisel kiiresti koju tagasi viia. Kontrolli, et registris olevad andmed oleksid ajakohased. Uuri ka oma kohaliku omavalitsuse eeskirju, sest need võivad sätestada lemmikloomade registreerimise kohta nõudeid.
Steriliseerimine ja kasside ülearvukus
Kodutute kasside probleem on Eestis tõsine. Eesti Loomakaitse Selts kutsub kõiki kassi- ja koeraomanikke oma lemmikuid steriliseerima või kastreerima, et vältida soovimatuid järglasi, ning korraldab koos kliinikutega steriliseerimise ja kastreerimise kampaaniaid. Arutle sobiva aja üle oma veterinaariga.
Kassi võtmine varjupaigast
Varjupaikades ootab kodu palju kasse, sealhulgas täiskasvanuid, kelle iseloom on juba teada. Täiskasvanud kass võib olla hea valik inimesele, kes soovib rahulikumat kaaslast. Eesti Loomakaitse Seltsi veebilehel on teave selle kohta, kust ja kuidas looma võtta, ning looma loovutamise tingimuste kohta.
Märgid, et kass vajab arsti
- Söömisest või joomisest keeldumine üle päeva.
- Liivakasti kasutamise muutused, eriti kui kass käib tihti, kuid uriini tuleb vähe.
- Oksendamine või kõhulahtisus, mis ei möödu.
- Hingamisraskused või loidus.
Kui märkad mõnda neist märkidest, pöördu veterinaari poole.
Kassi toitmine
Kass vajab tema vajadustele vastavat toitu. Seepärast ei sobi talle koeratoit ega taimetoit. Kvaliteetne kassitoit sisaldab kõike vajalikku. Paljud kassid joovad vähe, mistõttu märgtoit aitab suurendada vedeliku saamist ja toetab kuseteede tervist. Jälgi kaalu, sest ülekaal on toakasside seas levinud ja suurendab diabeedi ning liigesehaiguste riski.
Kass ja mürgised taimed
Mõned toataimed ja lõikelilled on kassidele mürgised. Eestikeelse Vikipeedia järgi võivad sibulat sisaldavad valmistoidud põhjustada kassil nn sibulamürgistust, mis on tingitud punaste vereliblede lõhkemisest. Seepärast ära anna kassile inimtoitu ja kontrolli enne uue toataime ostmist veterinaarilt, kas see on kassile ohutu. Kui kahtlustad mürgistust, pöördu kohe veterinaari poole.
Hoolitsetud kass on rahulik ja terve kaaslane, kes võib elada üle viieteistkümne aasta.
Eestikeelse Vikipeedia järgi on kassi normaalne rektaalne kehatemperatuur 38,6 °C ja süda lööb umbes 140 korda minutis – kasulik teada, kui veterinaar tervist kontrollib.