Lemmikloomade hooldus

Eesti vibusportlased taunivad vibujahi pidamist Eestis ning on ­vastu sellele, et lubataks metskitsedele vibujahti  pidada. „Rõõmustasime, et Eesti vibusportlased meiega ühendust võtsid ja väljendasid selget vastuseisu loomade tapmisele vibuga,” rääkis MTÜ Loomuse jahivastase töögrupi juht Anny Drobet. „Nad ei soovi, et nende spordiala seostataks vibujahiga, mis on julm meelelahutus ja loomade tapmine lõbu pärast.“Eestis on … [Loe edasi…]

Mis on siis karantiiniakvaarium ja milleks seda on vaja? Mõnikord võib juhtuda, et leiate sellise kala, keda olete kaua otsinud, mitte just kuigi usaldusväärsest kohast.  Või siis lausa on läinud nii, et olete leidnud kusagil halvas seisus kala ning soovite teda päästa. Ilmselgelt pole sellist kala mõistlik lisada üldakvaariumi teiste kalade sekka – kui looduses … [Loe edasi…]

Tsirkused ja loomad tsirkuses annavad palju mõtlemisainet: kas ja milliste loomade koht on areenil trikkide tegemine. Tallinna Loomaaia teadusliku liigikaitse labori juhataja zooloog Tiit Maran kinnitab, et tsirkuses esinegu need loomad, kes on kohastunud inimestega koos tegutsema. Osa loomakaitsjaid soovitab tsirkuseid boikoteerida. Mida teie sellest arvate?Tsirkuseid boikoteerida või kinni panna pole vaja. Kui inimesed tahavad … [Loe edasi…]

Koledad paugud, igasugu näritav kraam uusaastahommikul ripakil, kuuseokkad käppade all – no ei ole need pühad lemmiku jaoks just loodud. Stress kipub niiviisi ka kallale. Kuidas aidata oma loomal pühad üle elada, annavad nõu loomaarstid dr Kadri Kääramees ja dr Ingrid Hang.Stress ei ole ainult inimese pärusmaa. Ka loomad stressavad! Lemmiku jaoks võib stressi tekitada … [Loe edasi…]

Loogiline – kui pakume toitu, mida looma organism tunneb, tõhusalt seedib ja lihtsalt omastab, ei teki toidu ja hammaste, toidu ja soolte, toidu ja immuunsüsteemi kokkusobimatust. Koerad ja kassid on lihasööjad kõigi neile iseloomulike joontega: hammaste ja lõugade kuju, soolestiku ehitus, maohappe koostis jne. Meie aga käime päevast päeva krõbinakotist nende kaussi täitmas, kusjuures enamike … [Loe edasi…]

Saksamaalt pärit dobermann on keskmise suurusega teenistus- ja seltsikoer, kes algupäraselt aretati kaitsekoeraks. Kunagisest hirmuäratavast kaitsekoerast on saanud liikuv ja tugeva närvikavaga koer. Tänapäeval on dobermann mitmekülgne koer, kes sobib nii teenistus- kui ka päästekoeraks, harrastada võib teisigi alasid. Dobermann on ka igati vahva perekoer.Mina mäletan oma lapsepõlvest ühte ägedat ameeriklaste telesarja „Magnum P.I.“, mis … [Loe edasi…]

Oma imelisest kassist, kes on perenaise elu paljuski kujundanud, jutustab moelooja Kaja. Tallinna südalinnas, Süda tänaval asub üks kena armas kleidisalong, kus ei ela vaid külluslikult sahmakate pitskleitide looja Kaja, vaid ka tema uhke kass.Kassi võib vahel näha aknalaua peal istumas, kui salongist möödud, aga teda võib näha ka väljas, kleidisalongi läheduses oma kassikõnnakuid tegemas, … [Loe edasi…]

Peaaegu kõik meist on kasvanud üles süües liha, kandes nahast tooteid, käies loomaias ja tsirkuses. Enamus meist on ostnud omale koju mõne lemmiku, hoidnud merisiga ja kauneid linde puuris. Me kanname villaseid riideid ja siidist pesu, sööme McDonaldsis burgereid ja kala. Me ei ole kunagi kaalunud, mis need tühisena näivad tegevused loomadele tähendavad. Mingil põhjusel … [Loe edasi…]

Rebased Otto ja Unelma sündisid ilmselt õnnetähe all, ehkki nende esialgne elu millegagi sellele ei viidanud. Karusloomafarmides sündinud loomadel on samasugused vajadused nagu nende looduses elavatel liigikaaslastel. Farmides on aga 6–8 kuu vanuses tapetavad rebased sunnitud veetma kogu oma elu võrkpõhjaga puurides, mille suurus on alla ühe ruutmeetri. Põlvest põlve kestnud vangistus ja aretustöö ei … [Loe edasi…]

Hispaania psühholoogid ja kognitiivse neuroloogia spetsialistid, Pompeu Fabra ülikooli (Barcelona) professor Núria Sebastián Gallés ja doktor Juan Manuel Toro ning Barcelona ülikooli professor Josep Batista Trobalon suutsid juba kümmekond aastat tagasi tuua ­selgust üliolulisse probleemi – kuidas rotid suhtuvad maailma ­erinevatesse keeltesse. Kolme hispaanlase artikkel ”Tagurpidi esitatava kõne ja rääkijate vahelduvuse mõjud rottide keeleeristuses” (Effects … [Loe edasi…]