MAAST JA ILMAST:
Saksa hiigelküülikud
Tekst: Maris Sander
Foto: Tiit Blaat
Fotoallkiri: Robert II keha pikkus sabatuti otsast esimeste käppadeni on 72 sentimeetrit ja kõrvade pikkus on 20,5 sentimeetrit.
Saksamaal elava pensionäri Karl Szmolinsky (68) hobi on juba 43 aastat olnud hiigelküülikute kasvatamine. Oma maja aias peab ta 60 kümnekiloseks kasvavat pikk-kõrva, kellest uhkeim ja ilusaim on poiss Robert II.
Berliini külje all asuvas väikelinnas Eberswaldes elava pensionäri koduhoov on piisavalt suur, et mahutada kahe papagoi, ühe koera ja koerasuuruste küülikute kuudid-puurid. Karli kõige suurem jänes Robert II (10,5 kilo kaalunud ja Saksamaa suurima küüliku tiitli võitnud Robert I poeg) kaalub hetkel 8,5 kilo: “Ta peab veel natuke juurde võtma,” ütleb Karl hellalt oma lemmik-pikk-kõrva silitades ja lisab, et hiiglaslikud loomakesed peavad olema ühtlaselt paksud, mitte nii, et ainult tagumik on jäme.
Söövad saia ja müslit
Suured küülikud armastavad müslit ja saiakesi, mida Karl kuuri all kuivatab, et loomakestel neid parem krõbistada oleks. Saiu kulub nende peale 200 tükki kuus. Lemmikroa müsli koostis tundub päris hõrgutav: mais, herned, päevalilleseemned, teravili, apelsin, aprikoos jne. Päevaga pistab üks hiiglane nahka pool kilo toidukraami, sealhulgas veel teri, keedukartulit ja heina. “Toit peab olema väga vaheldusrikas. Nii nagu inimene vajab mitmesugust toitu, nii ka küülik. Inimene ei saa ju ka iga päev ainult vorsti-saia süüa,” selgitab Karl. Szmolinskyd ise armastavad küülikutest teha rulaadi. Karlile meeldib ka liha ahjus küpsetatult. “Maksa saab ka praadida, kintsu- ja seljaosast saab kõike, kas või hautist! Maksavorsti saab teha. Hea on see, et liha pole üldse pekine. See on õrn valge liha.” Ühest küülikust saab liha 6–7 kilo.
Vajavad palju armastust
Karl armastab oma küülikuid väga. Iga päev veedab kõrvikute kasvataja loomade juures viis tundi: hommikul peab nendega kaks tundi tegelema, lõuna ajal tund ja õhtul kaks tundi. “Nad vajavad palju armastust, neid peab palju paitama. Inimese ja looma vaheline teineteisemõistmine ja suhtlemine peab hea olema. Nendega peab koos veetma palju aega, et nad usaldaksid inimest ja harjuksid temaga. Selleks peab olema hulk kannatust ja tublisti aega,” räägib Karl elavnedes. Mees nimetab end ise hobikasvatajaks ja lisab, et ei tegele loomakestega raha pärast, ehkki ühe küüliku eest saab kasvataja kena raha – 250 eurot, mis on ligi 4000 eesti krooni.
“Need, kes ei ole rõõmu ja armastusega loomade kasvatamise juures, jätavad selle enamasti varsti katki,” teab kogenud küülikukasvataja.
Comments are closed, but trackbacks and pingbacks are open.