ajakiri Lemmik

TÕUTUTVUSTUS:
Eestis vähetuntud belgia lambakoerad

Tekst: Marko Tiidelepp
Foto: Tiit Blaat

Belgia lambakoerte alatüübid on groenendael, malinois, tervueren ja laekenois. Osas riikides peetakse neid ühe tõu variatsioonideks, teistes on nad iseseisvad tõud (nt Ameerikas). Eestis on belgia lambakoer iseseisev tõug, millel on neli alatüüpi.

Belgia lambakoerad on sajandeid olnud väga head karjused. Tänapäeval on nad suurepärased töö- ja sportkoerad ja head näitusekoerad. Seekord on mul abiks belgia lambakoeri tutvustamas Regina Koemets Eesti Belgia Lambakoerte Tõuühingust, kes on viis aastat belglastega tegelenud, ja üsna värske belglaste omanik, kes soovis jääda lihtsalt Jaagoks, kelle kaks koera Drago ja Zorro on kaheaastased. Regina on teinud Eesti Politseis koertega tööd ja on olnud kaks aastat ka koerajuht. möödunud kevadel valmis Regina diplomitöö politseikoerte kasutamisest. Meie kohtumine leiab aset ühel üsna külmal ja tuulisel aprillikuu päeval Harku järve ääres. Lisaks Jaago kahele koerale on ka Reginal kaasas kaks koera Conchita ja Wolf. Kõik neli on tervuerenid. Regina koerad on mitme riigi tšempionid. Esmamulje kohaselt on tegemist aktiivsete, julgete, liikuvate, kõrgele hüppavate koertega. Paljud inimesed arvavad algul, et tegemist on saksa lambakoera ja collie ristandiga, kuid tervueren on ikka tervueren. Kõrgushüppest rääkides tuleb mainida, et 1900. aastal hüppas groenendael Jules üle 2,80 meetri kõrgusest takistusest. Regina kinnitab, et ükskord proovis üks tema koertest hüpates ka lennukit alla tuua, sest arvas, et tegemist on linnuga. Ta hüppas üsnagi kõrgele, kuid sai seejärel siiski aru, et ega lennukit maa pealt peatada pole võimalik. Lisaks “lennukusele” jäävad meelde koerte ülitargad silmad, milles on ka veidi krutskeid märgata.

Belglasi on nelja tüüpi

19. sajandi lõpus selgus, et belgia lambakoerte eelkäijad on väljasuremisohus. 1891. aastal rajati tõu säilitamiseks Club de Chien de Berger Belge. Belgia veterinaar, professor Adolphe Reul kogus kokku 117 koera. Ta proovis neid klassifitseerida ja jagas nad eri tüüpideks. Härra Reul tõdes, et kuigi koerad on anatoomiliselt sarnased, võib neid siiski liigitada kuueks tüübiks, võttes aluseks karvastiku tüübi ja värvuse. Hiljem sai kuuest neli: 1. Groenendael, pikakarvaline must. 2. Malinois, lühikarvaline, punakaspruun musta maskiga. 3. Tervueren, pikakarvaline, punakaspruun või liivakarva musta maskiga. 4. Laekenois, karmikarvaline, punakaspruun. Nüüd, kui jaotus oli tehtud, sai alustada ka aretustöö ja kasvatusega. 1897. aastal, pärast pikka mõtlemist, tunnistas Belgia Kennelklubi kolme tõugu – groenendael, malinois ja tervueren. USAs tunnistas AKC neid tõuge alles 1959. aastal. Belgia lambakoerad on üsna tuntud koerad, kuid kahjuks mitte Eestis. Legendaarne on nende lastearmastus ja kõrge vanaduseni kestev mängulust. Nad on ka head perekoerad – ustavad ja truud. Lisaks naudivad nad sportlikku tegevust alates agility’st, sõnakuulelikkuse võistluste ja päästekoera väljaõppeni välja. Groenendael ja tervueren on tänapäeval rohkem tuntud heade kaaslastena, laekenois ja malinois on head valve- ja töökoerad. Eestisse jõudsid belgia lambakoerad 1993. aastal ja esimene pesakond sündis 1997. Esimeses pesakonnas oli ka Regina ühe koera vanaema. Miks Regina belglaste kasuks otsustas? “Armusin neisse umbes 20 aastat tagasi,” meenutab Regina. “Nägin ühes ungarikeelses koeraraamatus pilti belgia lambakoerast. Unistasin oma koerast ja leidsin, et see koer mulle meeldibki.“ Nii hakkaski Regina uurima, mis tõuga on tegemist, ja selgus, et see oli tervueren. Vahepeal jõudis Regina pidada ka rotveilerit ja vene hurta (borsoid), kuni 2002. aastal tuli tema perre tervuereni-piiga. Regina naerab, et belglane on võtnud eelmise kahe koera parimad omadused: kiiruse, tugevuse, vajaduse korral on ta ka piisavalt tige. Jaago nägi belgia lambakoera esimest korda 2001. aastal Soomes. Temal on varem olnud collie ja bokser. Tänase seisuga ongi Eestis kõige rohkem tervuereneid (60 ringis). Malinoise on 28, neist mitu politseis tööl. Eestis on ka paar groenendaeli. Laekenoise siin pole. Eestis tegutseb kolmandat aastat ka Eesti Belgia Lambakoerte Tõuühing. Enamik klubiliikmetest on tervuerenide omanikud.

Tervueren

on nime saanud samanimelise Belgia linna järgi. Seal oli ka tõu aretuskeskus. Tervuereni saatuse eest hoolitses ja aretuses osales monsieur M. F. Corbeel. Temal oli ka esimene aretuspaar, koerad Tom ja Poes. USAsse jõudis koer 1940. aastate alguses ja esimene pesakond sündis seal alles 1954. aastal.

Välimus

Tervueren on elegantne ja uhke hoiakuga koer. Ta on pikakarvaline, punakaspruun või liivakarva musta maskiga ja tal peab olema ka nn must looritus põhivärvuse peal. Hall värvus on tervuerenil puuduseks, põhitoon peab olema soe. Tal peab olema sügav, kuid mitte liiga lai rind. Mandlikujulistel tumedatel silmadel on küsiv ilme. Pikk karvastik vajab harjamist ja kammimist üks kord nädalas, mitte rohkem, sest sedaviisi on koera kasukas uhkem. Pesemisega pole vaja vaeva näha, sest tervuereni karv hülgab mustust ise. Isegi pärast vihma pole tervuerenil nn koeralõhna.

Iseloom

Tervueren on Regina kinnitusel truu ja ustav. Temaga on võimalik lihtsalt kontakti saada ja lisaks on ta väga koostööaldis. Tegemist on väga nutikate koertega. Nii oskavad Jaago koerad ka ust enda poole avada – koerad keerasid uksesnepri viltu, vajutasid lingi alla ja nii nad õue pääsesidki. Nad on ka head perekoerad, kes saavad lastega hästi läbi. “Lastele on nad väga head mängukaaslased,” kinnitab Regina. “Kuid kui vaja, asuvad nad ka oma peret kaitsma.” “Kui koerad minuga mõnikord töö juures kaasas on,” lisab Jaago, “siis võib öelda, et mul on ümber nagu viiemeetrine kaitseväli. Eriti tähelepanelikud on nad nende suhtes, kes mulle selja tagant lähenevad, sellest annavad nad kohe haukudes märku.” “Nad on väga hea kaitserefleksiga koerad,“ räägib Regina. “Kui tulete mulle külla, saavad nad aru, et olete minu sõber ja siis võivad koerad võõra “surnuks lakkuda”. Kui jätta nad aga suvilaaeda valvesse, siis on nad võõraste suhtes vägagi umbusklikud.” Belglased vajavad peremehe juuresolekut ja üheskoos tegutsemist, õrnust ja kõrva tagant sügamist. “Pealtnäha on nad armsad, kuid nende irevil hammastega vihane nägu pole sugugi armas vaatepilt,” muheleb Jaago. Tänu kiirele reageerimisele ja kartmatusele on tervueren hea politsei- ja narkokoer, suurepärane valvekoer ja temast võib saada ka hea pimedate juhtkoer. (USAs on neid edukalt treenitud pimedate juhtkoerteks.) Regina arvab, et pimedate juhtkoeraks võiks sobida veidi vanem belgia lambakoer, sest nooremad belglased on mõnikord liiga energilised ja kiired. Regina ütleb veel, et tööliini tervuerenid on võimsama kehakehituse ja lühema karvkattega kui näituseliini tervuerenid.

Treenimine

Tervuereni puhul on olulisel kohal sotsialiseerimine, mis algab kutsikakoolis, et harjuda teiste koerte ja inimestega. Kuna tervuerenil on hea mälu, siis tuleb vältida valesti õpetamist. Hiljem kulub liiga palju aega ümberõppele. Õppides on nad üsnagi kiired. Jaago oletab, et käskluse “Istu” tegi ta oma koertele selgeks 30 sekundiga. Treenimine ja õppimine on tervuerenile positiivne elamus. Probleemiks võib olla noore koera püsimatus. See-eest on nad väga tublid varruka-treeningus ja agility’s.

Malinois

on nime saanud Belgia piirkonna Malines ehk Mechelaar järgi. Sealt ongi see tõug pärit. Ka malinois oli sajandeid hea karjakoer (muide, populaarseim karjane neljast belglasest), kuid praegu on tubli töökoer. Tuleb tunnistada, et näitusekoerana ta nii populaarne siiski pole. Malinois oli esimene Belgia tõug, kes töötas politsei- ja piirivalvekoerana. 20. sajandi alguses viidi see tõug ka New Yorki ja New Jerseysse, kus neist said samuti tublid politseikoerad. Eriti head olid nad öises patrullis. Malinois on tuntud ka spordikoerana. Seetõttu peab tal olema peremees, kes mõistab koera saavutusvajadust ja -valmidust. Malinoisid on tublid töökoerad ka Eesti politseis. “Räägitakse jah, et malinois on neljast belglasest parim töökoer,” tõdeb Regina. “Kuid ka laekenoisid on tublid töökoerad. Groenendael on neljast belglasest kõige ebakindlam. Kuid eks kõik sõltub ikkagi konkreetsest isendist.”

Välimus

Esialgu võib tunduda, et malinoisil on palju sarnasust saksa lambakoeraga. Lähemal vaatlusel selgub, et nende peakuju on erinev, malinoisi keha on kergema luustikuga ja tal on pikemad jalad kui saksa lambakoeral. Välimuselt on malinois esinduslik ja musklis koer, kuid ta pole ei liiga tugev ega raske. Ta on soliidne, samas väga ergas. Silmad on väikesed, tumedad, mandlikujulised ja väljendavad koera küsivat ilmet. Tõustandardi järgi on koera pilk aval, elav, nutikas ja terane. Nii nagu teiste belglaste puhul on ka malinoisi isased 61–66 cm kõrged ja 24–29 kilo rasked, emased on 56–61 cm ja kaaluvad veidi vähem.

Iseloom

Malinois ja ka kõik teised belgia lambakoerad on targad. Nad on tõsised koerad, kes oskavad jälgida ümbrust ning oskavad kaitsta ka oma territooriumi. Malinoisi mõned isendid võivad olla liiga häbelikud ja liiga õrna südamega. Kõik belglased vajavad tugevat sotsialiseerimist juba varajasest east peale. Tõsine, kuid mitte liiga järsk treening teeb neist tõelised meisterkoerad. Kõik vajavad ka perekonda ja oma perele on nad ülimalt truud ning ustavad. Nad naudivad ka laste seltskonda. Teiste koerte suhtes võivad nad muutuda domineerivaks.

Groenendael

Välimuse poolest on see tark koer neljast belgia lambakoerast silmapaistvaim. Tõug on nime saanud Belgia küla Groenendaeli järgi. Tõu alusepanijaks võib pidada Nicholas Rosed, aastaks 1885. Mees oli kenneli Château de Groenendael omanik. Kennel asus Brüsseli lõunaosas. Härra Rosel oli pikakarvaline must emane koer ­Petite ja mehele koera välimus meeldis. Ta otsis pikka aega samasugust isast, kuni leidis Piccard D’Uccle’i, ja nii pandigi kahe koeraga alus uue tõu sünnile. Esimesed isendid jõudsid USAsse 1907. ja Inglismaale alles 1931. aastal. Viimastel aastatel tuntakse teda tubli politsei-, sõjaväe- ja valvekoerana.

Välimus ja iseloom

Ta on musklis musta värvi esinduslik koer, kellel on kikkis kõrvad, karvane saba, terav ja kitsas koon, jõulised, kuid mitte rasked jalad ja paks karvkate. Silmad on tumepruunid (mida tumedam on groenendaeli värv, seda tumedamad peavad olema silmad) ja mandlikujulised, nina on must. Nii nagu teisedki belglased vajab ka groenendael varajast sotsialiseerimist ja üsna tarka ja heade oskustega peremeest. Ta allub kergelt treeningule, kuid ei vaja järske käsklusi. Groenendael on intelligentne, õrnatundeline koer. Ta on elav, liikuv, südamlik ja väga hea kaaslane.

Laekenois

USA laekenoisi iseseisva tõuna ei tunnista. Tõu ellujäämise eest hoolitsesid Hollandi ja Prantsusmaa entusiastid. Isegi täna on 90 protsenti laekenoisidest registreeritud just Hollandis, mitte Belgias. Neljast belgia lambakoerast on ta haruldasim.

Välimus ja iseloom

Sassis ja traatkarvaline koer on ainus karmikarvaline belgia lambakoer. Karvastik vajab trimmimist vähemalt kaks korda aastas. Oma punakaspruuni-kuldse värvuse ja karmi karvaga on ta ka Belgia kuninganna Marie Henriette’i lemmikkoer, mis on aidanud kaasa ka selle tõu populaarsuse kasvule. Tal on väikesed kõrgel pealael asuvad kõrvad. Silmad on tumedad ja omamoodi kontrastiks ülejäänud keha värvile.

Koer on energiline ja vajab palju tegevust. Laekenois võib olla ka toakoer, kuid vajab sel juhul väga palju liikumist. Ta on ülimalt intelligentne ning temas on potentsiaali töötada karja- ja valvekoerana.

Kes võiks olla belgia lambakoera omanik Belglase omanik peaks olema tasakaalukas ja järjekindel inimene, sest belgia lambakoerad on elavad, kiired ja tundlikud koerad. “Belglaste omanik peab armastama oma koeri,” tõdeb Regina. “See tõug ei talu jõhkrust!” “Kindel iseloom, järjekindlus, raudset närvi läheb vaja,” lisab Jaago. Raudset närvi!? “Mõnikord teevad nad selliseid asju, et ei tea, mida peale hakata,” selgitab Jaago. “Tuled koju ja avastad, et sinu lemmikasjadest on hammustatud väike tükike,” räägib Regina. “Ja siis on need asjad tassitud ühte rivvi ja koer ei tea kogu loost mitte midagi!” Teiste koertega saavad belglased hästi läbi. Tüli norima nad ei lähe, pigem tahaksid mängida. Kui teine koer näitab välja agressiivsust, siis annab ka belglane märku, mis ta asjast arvab – suuri koeri ta ei karda. Omavahel saavad belglased hästi läbi. Regina teab ühte soomlasest koeraomanikku, kellel on kogunisti viis isast belgia lambakoera! Kutsikad Eesti Kennelliidu kodulehel on kirjas kennelite nimekirjad, kus kasvatatakse belglasi. Ka belglaste tõuühingu kodulehelt saab infot. Sel aastal on oodata Eestis groenedaeli ja tervuereni pesakonda, malinoisi kutsikad on juba praegu saada. Belgia lambakoerte hind algab 8000 kroonist.