Elu koos lemmikloomaga võib olla üheks kõige rikastavamaks kogemuseks, mida me oma elus kogeda võime. Eriti eriline koht minu südames on reserveeritud ühele väga erilisele neljajalgsele – koerale, kes õpetas mind armastuse, kannatlikkuse ja truuduse tähendusest.
Kõik algas sellest päevast, kui pisike saba liputav kutsikas minu koju saabus. Need suured usaldavad silmad vaatasid mulle otsa, nagu öeldes: “Sinu kätes on nüüd minu tulevik.” Ta ei eksinud –kiirelt sai minu peamiseks prioriteediks see, kuidas teda parimal võimalikul moel kasvatada ja hoolitseda.
Läbi aastate on mu koer, nimega Bruno, olnud minu kõrval kõikides elu tormides. Ta on olnud minu kõige lojaalsem kaaslane: rõõmustades minuga headel aegadel ja lohutades mind, kui silmadesse on kogunenud kurbusepisarad. Ta pole kunagi hinnanud, alati oodanud kannatlikult, kuniks ma oma hõivatud päevast ta jaoks aega leian.
Bruno on õpetanud mulle lugematul hulgal elutarkusi, ilma ühegi sõnata. Näiteks kuidas nautida praegust hetke – olgu see siis jalutuskäik pargis, kus iga lõhn ja heli tundub talle sama põnev, või pikad uinakud pealelõunases päikesepaistes. Samuti on ta näidanud, kui oluline on olla uudishimulik ja julge, ikka ja jälle uusi asju avastades ja õppides. Tema mänguhimu ja elujõud on õpetanud mulle, et rõõmsameelsus on valik, mida me iga päev saame teha, hoolimata välisest olukorrast.
Mööduvate aastate jooksul on Bruno kasvanud minu jaoks enamaks, kui lihtsalt lemmikloom – ta on kui pere liige, kes on näide sellest, kui ilus ja lihtne võib elu olla, kui meid ümbritsevad õiged inimesed… või antud juhul, õige koer.
Kokkuvõte
Kui ma vaatan nüüd Brunot, näen ma palju enamat kui lihtsalt koera. Ma näen elavat õppetundi sellest, kui võimas on hetkes elamine, kui sügav võib olla sidemeid ja kui ilus on maailm, kui seda jagada kellegagi, kes su armastust tingimusteta vastu peegeldab. Minu neljajalgne sõber Bruno on rohkem kui lihtsalt loom – ta on minu õpetaja, sõber ja perekonna osa. Ja ma olen igaveseks tänulik, et universum ta minu teele saatis.