Kõhukinnisusest (raske, takistatud või harv roojamine) sagedamini tabab lemmikloomi kõhulahtisus, kuid ka kõhukinnisus ei ole haruldane ning võib olla mõne raskema terviseprobleemi ilming, sellepärast peab sellesse suhtuma tõsiselt.
Levinumad põhjused
Koertel on kõhukinnisuse peamine põhjus seotud söögiga – tihti on see tingitud keedetud kontidest, kuid kassidel karva ja karvapallide või teiste võõrkehade allaneelamisest. Kõhukinnisus võib tekkida ka vähese liikumise tõttu: loom ei saa mingil põhjusel liikuda või on lihtsalt laisk. Kassil võib kõhukinnisust tingida ka puhastamata liivakast, kus ta käib häda tegemas, ent koeri, nagu kinnitavad tähelepanekud, mõjutab selliselt tundmatu ümbrus, näiteks koera paigutamine koertehotelli või kliinikusse. Kõhukinnisust võib veel põhjustada jõuetus või üldine lihasnõrkus, veetustumine ja soolte silelihaseid kahjustavad haigused. Seda võib soodustada ka rasvumine. Paksul kassil võib liigsest kaalust vabanemine aidata edaspidi kõhukinnisust vältida. Koertel võivad roojamisraskused tekkida ka pärast eesnäärme haigust, vaagnamurdu, seljahalvatust, jämesoole laienemist, kasvajat või mõne võõrkeha allaneelamist. Kui teie lemmikloomal on valu päraku piirkonnas (näiteks anaalnäärmete (pärakupaunade) põletik, rektaalne prolaps (jämesoole osaline väljumine pärakust), perianaalne song või päraku vigastused, ka siis võib ta valu tõttu kakamist vältida.
Sümptomid ja diagnoosid
Koeraomanikud märkavad oma lemmiku kõhukinnisust tavaliselt kergesti, sest koer kakab jalutamise ajal, kuid kassi puhul ei saa seda nii kiiresti avastada, eriti kui kass käib väljas, mitte ei kükita kodus sisseseatud liivakastil. Kõhukinnisuse all kannatavad loomad pressivad väljaheidet tavaliselt suure pingutusega; roe võib olla väike, sarnaneda kivikestele, või kõva ja kuiv; samuti võib punnitamisele vaatamata väljaheidet mitte tulla. Veri või lima roes võivad tõendada kõhukinnisust. Mõnel lemmikloomal võib esineda oksendamist või nad loobuvad üldse söömisest, kui kõhukinnisus on pikale veninud. Selle häda käes vaevlevad kassid võivad valjult näuguda või karjuda. Diagnoosi määramiseks peab arst tegema pärasoole ja perianaalse kontrolli. Kõva roe jääb tavaliselt jämesoolde kinni. Vahel peab tegema röntgeni- või ultraheliuuringu, kui sümptomid sunnivad kahtlustama kasvajat, eesnäärme probleeme või võõrkeha sooltes. Baariumi klistiir võib aidata määrata ummistust sooltes. Kui loomal täheldatakse ainult sellist sümptomit nagu pingutusega roojamine, peaks võimaliku põhjusena välistama ka tsüstiidi (kuseteede nakkus), sest samasugust käitumist võivad esile kutsuda ka pissimise probleemid. Loomaarst võib määrata vereanalüüsid, kui tal tekivad kahtlused veetustumise, neeruhaiguste või kilpnäärme alatalitluse (hüpotüreoosi) kohta.
Traditsiooniline ravi
Ravi määratakse sõltuvalt kõhukinnisuse põhjusest. Kergematel juhtudel võib soovitada selliseid vahendeid nagu laktuloos või vedel parafiin, ent lemmiklooma veetustumise juhtudel võetakse loom kliinikusse, et viia läbi intensiivne vedelikuravi sellele järgneva klistiiriga (tuimestusega) – siis puhastab loomaarst manuaalselt sooled roojast. Kui kontrolli käigus ei leita muud kõhukinnisuse põhjust, peab loomaarst selle kõrvaldama ennekõike ravimite/ operatsiooni abil. Pärast raskete haiguste välistamist arsti poolt võib kodustes tingimustes kasutada mitmeid meetmeid – teha lihtsaid muudatusi looma eluviisis ja kasutada looduslikke vahendeid soolte peristaltika parandamiseks.
Dieet
Kõhukinnisuse vältimiseks tuleks järgida neid soovitusi. Parandada hüdratsiooni. Närvilisi lemmikloomi, eriti kasse, võib toita kana- või köögiviljapuljongiga. Kõhukinnisust aitavad leevendada ja vältida ka küpsetatud köögiviljad, näiteks suvikõrvits ja maguskartul, samuti banaanid, värsked viigimarjad ja riivitud õun. Suurendada kiudainete hulka. Kiudained soodustavad vee imendumist sooltes – jämesool töötab paremini, kui roe on niiske. Looma toidule on soovitatav lisada kiudainerikkaid kaerakliisid ja linaseemneid. Neist võib küpsetada ka küpsiseid. Lisada õli. Seedetrakti õlitamiseks, et sel viisil aidata soolte sisul edasi liikuda, võib kassile pakkuda naistenõgesele valatud päevalille- või oliiviõli, kuid koertele anda külmpressitud linaseemneõli. Soovitav annus: 1/2–1 tl päevas.
Punane jalakas
Punane jalakas (Ulmus rubra) on ravimtaim, mis rahustab lemmiklooma sooli, kui see on pidanud pikemat aega kannatama kõhukinnisust. Lisage 20 tilka punase jalaka ekstrakti 30 ml puhtale veele ja andke pipetitäis kassile kolm või neli korda päevas.
Regulaarne liikumine
See on parim viis rasvumise ja kõhukinnisuse vältimiseks, eriti koertel. Kassidega omakorda peaks mängima või viima neid rihma otsas jalutama. Iga päev on soovitav vähemalt 20 minutiline füüsiline tegevus.
Aroomiteraapia
Kõhukinnisusest tingitud ebamugavuse leevendamiseks masseerige kassi turja sisse või kõrvaotstesse lavendli eeterlikku õli, mis on suhtega 50:50 lahjendatud maapähkli- või oliiviõliga.
Karva hooldamine
Allaneelatud karvad võib ummistada sooled või moodustada karvapallikesi, mida nimetatakse trihhobesoaarideks ning mis sageli põhjustavad just kassidel kõhukinnisust. Seda võib vältida looma kasuka regulaarse kammimisega. Kassidel, kellel on kalduvus kõhukinnisusele, võib teha „lõvi lõikuse”, pügades loomalt karvad, jättes need alles ainult lakana nagu lõvil ning väikese tupsuna sabaotsas.
Susanne Unt
Tervislikud linaseemneküpsised koertele ja kassidele
Koostisosad130 g jahvatatud linaseemneid100 g tavalist või küpsetuspulbriga jahu 1 kodukana muna2 spl mett2 spl oliiviõli 2 spl munakoorepulbrit (soovitav)1. Kuumutage ahi 190 kraadini. Määrige õliga 20×29 cm suurune küpsetuspann. 2. Segage suures kausis kõik koostisosad, kuni tekib tainas. 3. Katke kogu küpsetuspann ühtlaselt tainaga ja küpsetage 15 minutit. Võtke ahjust ja laske küpsetisel pannil jahtuda, seejärel lõigake parajateks tükkideks. 4. Hoidke hermeetilises nõus külmkapis (kuni kolm päeva) või sügavkülmas (kuni kuu).
Variant: lisage tainale peotäis peenestatud ravimtaimi, näiteks salveid, tüümiani ja peterselli – see võib aidata seedeprobleemide puhul.
Kassil kõht kinni: karvapallid ja jämesoole laienemine
Kassidel on üks levinud kõhukinnisuse põhjus allaneelatud karv. Ingliskeelse Vikipeedia järgi on karvapall väike karva- või villakogum, mis tekib looma maos ja mis aeg-ajalt välja oksendatakse, kui see liiga suureks kasvab. Karvapall on enamasti tihe piklik silinder kokkupakitud karvast, kuid selles võib olla ka toiduosakesi. Kassid on karvapallide tekkele eriti altid, sest nad puhastavad end oma karva lakkudes ja neelavad seda seejuures alla. Karvapalliga loomi peetakse vahel ekslikult teiste maohaiguste käes kannatavaks.
Kui karv ja kõva roe kogunevad pikemaks ajaks soolde, võib probleem süveneda. Megakoolon on jämesoole ebanormaalne laienemine, millega kaasneb sageli soole lainelise liikumise ehk peristaltika halvatus. Raskematel juhtudel võib roe soole sees kõvastuda kõvadeks massideks, mida nimetatakse fekaloomideks, ning nende eemaldamiseks võib vaja minna operatsiooni. Vikipeedia toob välise tunnusena välja väga pikaajalise kõhukinnisuse, kõhu puhitus, valulikkuse ja kõhukoopas kombitavad kõvad roojamassid.
Mida omanik saab teha
Kammi kassi regulaarselt, eriti karvavahetuse ajal, sest iga eemaldatud karv on karv, mida kass ei neela. Hoia liivakast puhas, paku piisavalt vett ja jälgi, kui sageli ja millise roega kass käib. Stabiilseid jämesoole laienemise juhtumeid ravitakse Vikipeedia andmetel lahtistite ja kiudaineid lisavate vahenditega ning toitumise ja roojamisharjumuste muutmisega, kuid kassile sobiva ravi ja annuse peab alati määrama loomaarst. Inimestele mõeldud lahtisteid ei tohi kassile ise anda. Kui kass pressib liivakastis tulemuseta, näugub valjult või oksendab, on see põhjus kiireks visiidiks kliinikusse. Loe ka, mida teha, kui kass on külmetunud.
Allikad
See artikkel on üldine teave ega asenda loomaarsti nõu. Kui lemmik ei ole mitu päeva roojanud, oksendab või keeldub söömast, pöördu kohe loomaarsti poole.
Comments are closed, but trackbacks and pingbacks are open.