ajakiri Lemmik

NÕUANNE:
Kutsikate esimene elukuu

Tekst: Ilvi Rimm, saksa lambakoerte kasvataja

Koerakutsikate areng esimesel elukuul on väga tormiline. See on huvitav ja samas väga vastutusrikas aeg nii koeraemale kui inimesele, kes pesakonda kasvatab. Rõõmus sündmus – kutsikate sünd – on aset leidnud. Nüüd on tarvis korralikku hoolt kanda nii kutsikate kui ema eest. Sündinud kutsikad ei näe ega kuule, nad ei suuda hoida oma kehatemperatuuri ning vajavad ema abi pissimisel ja kakamisel – ema lakub kutsikate kõhtu ja saba­alust senikaua, kuni eritised väljuvad. Vastsündinud kutsikad on võimelised roomama, tissi imema ning üksteiselt sooja otsima. Kutsikate ruumi õhutemperatuur võiks olla esimesel kolmel-neljal päeval tavapärasest pisut kõrgem, et teha kehatemperatuuri hoidmine tittedele lihtsamaks. Hea oleks ka pesakasti ühte nurka panna lisasoojendus, et kutsikad saaks soovi korral sinna alla sooja minna. Terved kutsikad magavad 90 protsenti päevast, ülejäänud aeg kulub söömisele. Kui pesakastist kostab rahulolevat mõminat, on kutsikatega kõik korras. Olukorda tuleb kontrollida, kui kuuldub hädakisa, seetõttu peavad kutsikaid olema pideva järelevalve all. Sageli mööduvad kasvatajate esimesed ööd ja päevad vastsündinute pesakasti kõrval, jälgides, et nad kõik saaksid söönuks, et keegi kellelegi liiga ei teeks ega mõni ära ei jahtuks või et ema kogemata kutsikate peale magama ei heidaks.

Kaalumine

Kutsikaid tuleks kaaluda vähemalt kord päevas, esimestel päevadel kaks korda päevas. Täiesti normaalne on, et võrreldes sünnikaaluga kaotavad kutsikad esimestel päevadel umbes kümme protsenti kaalust, kuid nad taastavad selle suhteliselt ­kiiresti. Esimese elunädala lõpuks peaks sünnikaal kahekordistuma. Kutsikate kaal ja areng tuleks iga päev üles märkida – hiljem võib märkmeid vaja minna näiteks siis, kui mingil põhjusel on vaja arsti poole pöörduda.

Ema hooldamine

Emaskoerale tuleb esimese 24 tunni jooksul pärast sünnitust anda ohtralt vedelikku, et stimuleerida piima eritumist. Ema peaks süüa saama vähemalt kolm korda päevas. Hoolega tuleb jälgida emaskoera tupe-eritist, normaalne on punakas limajas nõre, mis aja möödudes läheb heledamaks. Kui nõre muutub rohekaks või pruunikaks, lõhn muutub ebameeldivaks või ilmneb muid tunnuseid, mis võivad viidata põletikule, tuleb kohe arsti poole pöörduda. Samuti tuleb hoolikalt jälgida emaskoera piimanäärmeid, et avastada võimalikult vara piimanäärme põletik (kõvad tükid, paistetus, turse jne). Millegi kahtlase puhul jällegi sama lugu: pöörduge arsti poole. Kindlasti tuleb jälgida, et emaskoer ilusasti sööks-jooks, pissiks ja kakaks, kuna ärganud emainstinkti tõttu võib juhtuda, et koer ei taha oma kutsikaid maha jätta ning keeldub nende juurest hetkeski lahkumast. Valmis tuleb olla ka selleks, et emaskoer ei taha kutsikatest mitte midagi kuulda. Kui ema on nõus poegi toitma, aga kutsikate juures ei nõustu olema, tuleb osa emarollist enda kanda võtta kasvatajal – pärast sööki masseerida kutsikate kõhtu, et soolestik tööle hakkaks. Masseerimist tuleb teha senikaua, kuni kutsikad ise pissima-kakama hakkavad ehk kuni nad juba iseseisvalt ringi patseerivad.

Teine-kolmas nädal

Teisel nädalal läheb elu huvitavamaks. Alates 10. päevast hakkavad avanema silmad ning 13. päevast kõrvad. Toatemperatuuri võib normaalseks alandada, kutsikad suudavad juba oma kehatemperatuuri stabiilsena hoida. Tuleks lõigata kutsikate küüsi, sest nende nõelteravad otsad võivad emale viga teha (eriti imemise ajal). Alustada võib lihtsate positiivset stressi tekitavate situatsioonide loomisega: hoidke kutsikaid eri asendites. Kerge stress selle sõna positiivses tähenduses on vajalik, et kutsikas õpiks juba varakult toime tulema erinevate olukordadega ning tunneks rõõmu sellest, et suudab nendega ise toime tulla. Kolmandal nädalal hakkavad arenema hambad, kutsikad ajavad ennast jalgadele ning hakkavad kõndima, neil tekib ettekujutus keskkonnast, kus nad elavad. Nad suudavad pissida ja kakada ilma ema stimuleerimiseta, arenema hakkab lõhnataju. Pesakond hakkab omavahel mängima. Nüüd on aeg hakata kutsikatele mänguasju andma (mänguasjaks sobib hästi näiteks pehme vanem riie, mis kiude ei aja), samuti tuleks lisada kergeid positiivset stressi tekitavaid tegureid: tasakesi pigistada varvast või kõrva vms. Korra päevas võib hakata andma piimaasendajat, paari päeva pärast võiks lisada pisut leotatud kvaliteetset kutsikatoitu, loomahakkliha kohupiima või kodujuustuga.

Tittedest saavad kutsikad

Neljandal nädalal hakkavad tittedest väikesed koerad saama: nad hakkavad haukuma, saba liputama, hammustama, hambaid paljastama, urisema ning üksteist taga ajama. Kutsikad suudavad juba oma samme koordineerida, ilma et jalad sõlme läheksid, ning isegi joosta. Väsivad nad, tõsi küll, väga kiiresti. Nüüd on kutsikatel kätte jõudnud aeg hakata lisatoitu sööma. Toit peaks olema hapukoorepaksune ja sama konsistentsiga (mikseris peenestatud kutsikatoit segatud veega, petiga, bioaktiivse keefiri või jogurtiga). Lisatoidu andmisel tuleb jälgida, et kõik kutsikad saaksid söönuks ja tugevamad nõrgemaid eemale ei tõrjuks. Oluline on hoida ema kutsikate juures nii palju kui võimalik. Kuna just nüüd on aeg, mil kutsikad hakkavad endale maailma teadvustama, peab ema olema stabiliseerivaks faktoriks, mis maailma paika paneb ning ei luba kutsikatel “üle keeda”. Samas on pisikeste hambad nõelteravad ning võivad vigastada nisasid ning emale haiget teha, mistõttu ema võib püüda kutsikaid vältida. See on aeg, kus ema hakkab kutsikaid kasvatama. Arukas on jälgida, kui suur on stress, mida ema kutsikatele tekitab, sest tema suudab valida just selle õige stressitaseme, mis aitab tittedel suureks kasvada ja maailmas hakkama saada. Kunagi tuleb inimesel ju koeraema roll üle võtta.