Kutsika perretulek pöörab üldjuhul esialgu elu pea peale. Küll niutsub, küll närib kõikvõimalikke asju – ja muidugi pissib-kakab igale poole.
Viid õue, ei miskit. Tood tagasi, kohe rida järel. Kuidas siis kutsat õigesse kohta häda tegema õpetada? Nõu annab Koeratalu MTÜ perenaine ja labradorikasvataja Monica Merima.
Niisiis, kuidas siis ikkagi kutsikat väljas pissil/kakal käima õpetada? Pista nina tuppa tehtud asja sisse, teha kurja häält ja siis õue viia?
Kutsikat õpetatakse läbi positiivsete emotsioonide – te ei taha ju muutuda tema silmis hirmuäratavaks kolliks, kes karistab ja kurjustab? Te soovisite siiski sõpra, kellega kokku kasvada. Hea suhe saavutatakse heasoovliku suhtumisega, sõbraliku juhendamisega. Pissimine on kutsikale ju loomulik tegevus. Seega – andke kutsikale võimalus õigesti toimida, viige ta õue kohe pärast ärkamist, pärast mängimist, pärast söömist-joomist. Kutsika seedetrakt on lühike ja seetõttu kõik protsessid kiired: kõik, mis läheb sisse, tuleb ruttu ka välja. Kui ta kasvab, on ta füüsiliselt võimeline hädasid pikemalt kinni hoidma ja ka planeerima. Kasu on tuppa ajalehtede laotamisest või spetsiaalsete pissilappide kasutamisest– kui pissib ajalehele või ettenähtud kohta, siis kiida. Ja hea oleks ikka õue ka viia seejärel. Kui kutsikas õue pissib, kiitke teda – ja kiitke ohtralt! Nina pissiloiku pistmise idee on sama jäle, kui toppida imikule mähkmed näkku – arusaamatu, miks sellise meetodi kasutamine üldse levima on hakanud, aga loomuliku tegevuse eest karistamine on äärmiselt kohatu. Inimene võiks ikka üritada oma koera silmis lugupidamise vääriliseks jääda. Kiiremini õpivad kutsikad toapuhtuse selgeks, kui neid kasvatakse nö puuriga – magavad puuris ja sealt välja saades kohe õue. Puuri ei tohi kutsikat jätta rohkem kui 3–4 tunniks. Kui kutsikas on õues käinud, aga tuppa tulles ikka sirtsutab, ja õueski sirtsutab tihedasti – ja ta ei ole joonud eriti suures koguses vett, siis võiks igaks juhuks veterinaari külastada ja lasta loomakest kontrollida – tegemist võib olla terviseprobleemiga (põiepõletik, neeruprobleem, vms).
Kas liivakastist nagu kassil, oleks abi?
Kui omanik soovib, siis võib kääbustõugudele tõesti õpetada ka liivakasti kasutamist. Siiski on ka kääbusmõõduline koer ikkagi koer ja ta vajab koerale omaseid tegevusi – sealhulgas jalutamine, liikumine looduses. Jalutuskäike peetakse vahel ekslikult vaid tualetitiirudeks, aga jalutuskäikude tähendus koerale on märksa suurem – sedasi avardub silmaring, uued lõhnad ja kogemused on olulised.
Müügil on ka igasugused kutsikate pissil-kakalkäimise õpetamiseks mõeldud spreid. Kuidas neisse suhtuda?
Seda spreid, mida väljas piserdatakse kohta, kus soovitakse, et kutsikas harjuks asjal käima, ma kasutanud ei ole – sest eesmärk on saada ta ikkagi kiiresti toapuhtaks ja siis pole ükski koht toas pissimiseks sobiv. Pissiloikude puhastuseks sobiv sprei (Urin Off) toimib hästi. Kui pissilõhna pole, siis ei teki kiusatust sama koha peale uuesti pissida.
Millal õpetamisega alustada?
Õpetamist tuleb alustada kohe, kui kutsikas teile koju tuleb. See võtab aega. Aja jooksul jäävad tuppa tehtavad hädad harvemaks. Hiljemalt 5-kuuselt peaks kutsikas olema toapuhas.
Ille Grün-Ots
Jätkub ajakirjas…
Comments are closed, but trackbacks and pingbacks are open.