Kui väsinud olin, magasin kuudis ja koer valvas… – Ajakiri Lemmik

Ettevõtja Marina Riisalu on suur loomasõber: ­olgu koer või kass, rott, küülik või hobune – ­kõigiga saab ta hästi hakkama.

Kui noorelt tekkis huvi loomade vastu ning millised lemmikloomad olid teie lapsepõlvekodus?Minu esimene n-ö kasvataja oli suur isane saksa-lambakoer, sest esimesest päevast, kui mind sünnitusmajast koju toodi, otsustas koduvalvur mind lapsendada. Ilmselt ettenägelikult teadmisega, et hiljem ei tekiks minu kui uue liikme puhul mingeid eriarvamusi juba kehtivate pere-reeglite osas. Meil oli ka ilus pikakarvaline kõuts, kes aga oli nagu kassid ikka väga isepäine ja pigem hoidis lastest eemale. Saksa-lambakoeraga oli meil aga suur sõprus. Kui mina olin väsinud, siis mina magasin kuudis ja koer valvas kuudi ees…

Kes loomadest on olnud teil kõige lemmikum?

Esimene on ikka kõige-kõige ja seega ikka saksa-lambakoer on kõige lemmikum.

Milline loom oli teil endal esimesena kodus?

Päris oma kodus olid esimesed lemmikud lastele ostetud rotid. Need loomakesed on vägagi intelligentsed ja puhtust hoidvad tegelased. Vähemalt meie omad olid tublid ja armastusväärsed. Siis tuli perre vastavalt võimalustele kõigepealt kääbusküülik, siis saksa-lambakoer ja lõpuks ka pikakarvaline kass. Tuleb märkida, et kuigi nad tulid perre erinevatel aegadel, said nad nagu ühtsele perele kohane, omavahel väga hästi läbi.

Milliseid loomi te praegu peate?

Hetkel on meil toas kääbusküülik, õues saksa-lambakoer, kaks punast kassi ja palju erinevas suuruses hobuseid.

Kas teil on toas jänku jaoks eraldi koht ning millist toitu te talle annate?

Jänkul on toanurgas oma puur, kuid selle uks on lahti ja ta käib seal söömas, joomas ja pissinurgas keha kergendamas. Süüa anname erinevaid loomapoes pakutavaid segusid ja heina. Armastab ta loomulikult ka võilille lehti, lehtsalatit ja tilli.

Kuidas kassid ja saksa- lambakoer omavahel läbi saavad, või nad kokku ei puutugi?

Koer ja kassid saavad läbi väga hästi. Vahel tundub, et kassid teevad kohati koerale liigagi, sest ronivad üle kõrge koera-aia, maiustavad koera kausist ja magavad koera kuudis.

Mida armastavad süüa kassid ja mida koer?

Kassid on vägagi kõigesööjad, koeral on omad, nö krõbinad, mida ostame loomapoest või kliinikust aga kõige rohkem armastavad nad riisi- või mitmeviljaputru kanalihaga, mida hakkasin keetma, kui koer haige oli ja mida ikka tihti keedan, sest see nii väga koerale maitseb. Pisut oleks vaja koeral ka juurde võtta, sest põetud haigus kurnas teda. Kassidelgi on omad krõbinad pidevalt olemas, kuid koera kausis on ju alati parem toit. Kui koer aedikust väljas, kontrollib ta loomulikult vastukaaluks ka kasside kausid üle.

Millal te esimest korda hobuseid pidama hakkasite?

Seda aega ma enam täpselt ei mäletagi, jäi see ikka eelmisse sajandisse. Oma esimest hobust trakeeni Best pidasin ma Luunja Ratsakooli tallis. Seal on ka täna kõik võimalused hobustega tegelemiseks olemas.

Kui palju teil hetkel hobuseid on ning kas armastate ka ratsutamas käia?

Hetkel on meil 11 hobust. Kuus sporthobust, üks shetlandi poni ja neli miniponi. Ratsutamine meeldib mulle väga, käin nii üksi kui ka tütrega, sest sporthobuseid tuleb ikka töös hoida. Metsaradadel ratsutamine on väga hingekosutav ja vahel lausa lummav, sest metsloomad alates kitsekestest, ei oska inimest hobuse seljas karta ning toimetades oma tegemisi, lasevad suhteliselt lähedale.

Kuidas teie abikaasa Aivar Riisalu hobustesse suhtub ja kas tema käib ka ratsutamas vahel?

Aivar suhtub hobustesse suure austuse ja lugupidamisega. Võib öelda, et teeb ära kõik tööd hobuste eest. Ise ta veel ratsutada ei taha, kuid hobuse seljas püsib küll.

Kas mõni hobune on võtnud osa ka mõnest võistlusest ning ehk isegi võitnud auhinna?

Hetkel meil sellist hobust, kes võistlustel käiks, ei ole. Puudub ambitsioon ja vajadus. Võib öelda, et võistlushobuse pidamine ja võistlustel käimine on meil juba läbitud etapp, võtame oma hobu-majandamist hästi rahulikult ja vaid iseendale.

Kas teete hobustele talveks heina ise või ostate?

Kuna meie hobuste seas on heina-allergiaga hobuseid, siis saavad kõik kuivsilo, mida Aivar ise oma tehnikaga meie oma maade pealt ise teeb.

Milliseid toite te hobustele söögiks annate?

Hobused on vabapidamisel, seega praegu toitlustavad nad end karjamaal ise. Vahel saavad maiustamiseks porgandeid ja mineraalsool on alati olemas. Talvel saavad kuivsilo, porgandeid ja vajadusel müslit, mida ostame, kui keegi vajab lisavitamiine või mineraale.

Millised on tulevikuplaanid, kas kavatsete võtta veel mõne lemmiklooma?

Plaanis küll ei ole, aga hobustega ei tea kunagi, millal keegi nii hinge poeb, et kohe vaja koju tuua… Ilmselt lähitulevikus seda ei juhtu, aga kuna me saksa-lambakoer on juba üsna kõrges eas, siis kutsikate osas hoiame silmad ja kõrvad erksalt lahti.

Hillar Kohv

Foto: Aivar Pärtel

Comments are closed, but trackbacks and pingbacks are open.