Foksterjereid tuntakse tänapäeval kahte tüüpi: siledakarvaline ja karmikarvaline foksterjer.
Kui palju nad üksteisest erinevad ja kas nad on tõelised inglise härrasmehed või hoopis ülienergilised terjerid? Sellele aitab vastuse leida Kaja Lillemets.Esialgu tähistati foksterjeri nimetusega kõiki koeri, kes urgudes rebaseid jahtisid. 1850ndatel aastatel võeti aretamine kontrolli alla, tulemuseks tänapäeva siledakarvaline foksterjer. 20 aastat pärast siledakarvalise foksi saabumist suurele koeraareenile ilmus ka karmikarvaline foksterjer. Tänapäeval võib mainida lisaks veel mitmeid tõuge, kes kaugetest foksterjeritest alguse saanud: brasiilia terjer, jaapani terjer, väike foksterjer, hispaania terjer ehk Ratonero Bodeguero Andaluz, ameeriklaste rotiterjer, austraallaste Tenterfield terjer, tšiili foksterjer ja ameeriklaste toy foksterjer.
Kaja Lillemets ja tema koerad
Praegune veterinaar Kaja Lillemets hakkas unistama oma isiklikust koerast juba nelja aastaselt. Tema vanaema elas Haapsalu lähedal Kirimäel, Kaja ise Tallinnas, kuid just maal oli igasugu koeri, nii krantse kui ka jahikoeri.Nii korrutaski väike tüdruk pidevalt: “Ema, ma tahan koera!”Koer võeti perre siis, kui Kaja sai 12-aastaseks, arvati, et nüüd on laps piisavalt pädev, et koeraga tegeleda. Koeraks oli väike puudel, kes lõi kaasa ka näitustel aastail 1980–1982, kusjuures sel hetkel oli ta Eestimaa puudlite seas kohal number kaks! Ja toona oli puudleid Eestis ikka päris palju.Pärast ülikooli võttis Kaja endale ise koera. See oli krants, seejärel juba esimene nn õuekoer, pärast seda teine nn õuekoer. Seejärel tulid paar puudlit, kääbusšnautser, kellest sai Eesti tšempion ja ka veteranide klassis oli koer parim. Pärast seda tuli Kaja ellu uus kaasa, kes oli tubli ja aktiivne jahimees. Seepärast otsustati, et perre tuleks võtta ka üks jahikoer. Nii võetigi foksterjer! See koer on nüüd 10-aastane.Jah, esialgu oli küll üks foksterjer, kuid nüüd on neid Kaja peres juba kaheksa! Lisaks veel kolm iiri hundikoera ja üks õuekoer. Intervjuu tegemise ajal on Kajal kodus ka kaheksa foksterjeri kutsikat! Sellised pisikesed ja imearmsad! Kõik Kaja koerad on igati tublid koerad – kes käib jahil, kes käib näitustel, näiteks üks iiri hundikoertest oli 2013. aastal Eesti Aasta Koera valikus kohal 30, aasta hiljem kohal 40. See on väga tubli saavutus.
Foksterjerid Eestis
Kaja kinnitab, et foksterjereid on olnud Eestis rohkem. Täna on neid tõepoolest vähem. Foksterjerite kasvatajaid Eestis peaks olema vaid neli. Paljud foksid elavad jahimeeste juures maal, mistõttu on neid linnapildis üsna väheks jäänud. Kaja teab kinnitada, et näiteks Haapsalu linnas on neid ainult kolm koera. Tallinnaski pole neid sageli näha, Kaja lisab, et Lasnamäel peaks ikka mõned foksid elama. Kahjuks on foksidega ka palju õnnetusi. Neile meeldivad autod, sest nad teavad, et autodega minnakse ka jahile. Seetõttu jooksevad nad valimatult autode ümber ja on olnud juhtumeid, kus foks on lihtsalt auto alla jäänud.Kaja tõdebki, et fokside jahikirg on ikkagi üsna suur, kuid foksterjer võib olla siiski ka suurepärane perelemmik. Kui peres on üks foks, siis võib ta olla kõige nunnum koer üldse! Kaja lisab, et foksid on parasjagu aktiivsed, paraja suurusega, teda võib igale poole kaasa võtta, nad jumaldavad autosõitu, nad on suurepärased kaaslased ja alati valmis tegutsema. Jahikirge võib foksidel ka mitte “äratada”, ja sellega peab alustama juba kutsikaeas.Kaja leiab, et ideaalne foksterjeri omanik peaks olema aktiivne ja hea kaaslane oma koerale. Kaja toob näiteks ka ühe Haapsalu vanapaari, kellel on samuti foksterjer. Koer on see, kes paneb ka vanapaari tegutsema, ajab neid välja jalutama, aeda tegutsema jne.Kajal on kodus kaheksa foksi, mistõttu on nendega liikumine ja toimetamine paras “logistika”, sest nad võivad omavahel ka kaklema minna, eriti puberteedieas on foksid üsna riiakad. Fokside kisma on üsna terav, sest foksterjer ei taha lahti lasta, nende lahutamine on väga keeruline. Näib, et temas on tõepoolest ka bullterjeri geene.
Foksid jahikoertena
Jahikoertena eelistatakse Eestis siiski laikasid, kuid on ka neid jahimehi, kelle isal oli foksterjer, kelle vanaisal oli foksterjer. Tegemist tõuga, mis liigub põlvest-põlve, kellel on foks olnud, sellel on foks ka edaspidi. Kaja kinnitab, et foks on universaalne jahikoer – vajadusel läheb urgu, vajadusel ajab metssiga, kitse või isegi põtra. Ta on ju terjer! Väike ja julge ja aktiivne! Lisaks on nad kiired (on ju nendes ka greyhoundide geene), sitked ja jõulised, ei karda nad midagi! Ka haistmine on neil suurepärane, võiks öelda, et väikesel koeral on selline suure koera nina moodi nina.Aga ikkagi – terjer! Paljude arvates on terjerid ühed üsna keerukad koerad. Kaja kinnitab, et ka foksterjer on tõepoolest terjer. “Vaata juba ta lõugasid,” naerab Kaja. “Ta on kodu-krokodill!” Kodus tahavad nad omavahel kakelda, nad on veidi puupäised ja sotisaliseerumine on oluline. Kajal on sotsialiseerimisega asjad paigas, sest nii koeri kui ka lapsi on peres palju. Samas lisab Kaja veel sedagi, et sotsialiseerimisest rääkides on see foksterjeritega palju lihtsam, kui näiteks iiri hundikoeraga, kes on oluliselt umbusklikum.
Sitke ja jõuline koer
Foksterjer on väike lihasepomm. Nad on mängulised ja impulsiivsed, kuid võivad olla ka nipsakad ja pahurad, kui neid kontrolli all ei hoita.Foksterjereid on kahte tüüpi – sileda- ja karmikarvalised. Kajal on kodus karmikarvalised koerad, kes ei aja karva, kui neid korralikult trimmida. Neid on ka erinevaid – on nii ühe-, kahe- kui ka kolmekordse karvkattega.Siledakarvalisi koeri on Eestis oluliselt vähem, neid on toodud Eestisse Lätist ja Leedust. Kajale siledakarvalised eriti hästi ei istu, sest need ajavad karva.Karmikarvaliste foksterjerite karvkate ei määrdu, kui nad on õigesti trimmitud. Kaja lisab, et nende karv on isepuhastuv, see võib olla lausa loomaverega koos, kuid ühel hetkel on see jälle puhas. Ka fokside trimmimine on omaette “teadus” – Kaja on õppinud seda juba 10 aastat. Ta on käinud isegi Leedus koolitusel, kus õpetajateks olid inimesed, kes olid kohale tulnud Venemaalt.Karmikarvaliste fokside habe ja vunts on pikad, sellest ka nende vahva ilme. Ka jalgadel on pikem karv.Fokside põhivärvus on pruun või pruun ja must. Valge värvus on tegelikult seotud geeniga, mis annab justkui koerte põhitooniks ka valge. Siinkohal pole tegemist albinoismiga. Pea on neil pruun, kuid võib olla ka valgeid märgiseid. Värvivariante ja –kooslusi on palju. On ka neid koeri, kes on liiga valged või liiga tumedad.Foksidel on murtud kõrvad, mandlikujulised ja nutika ilmega silmad, koera koon on pikk, peaks olema nn torbikukujuline (Kaja on õnnelik, sest tal on nüüd kodus üks kutsikas, kes on sellise ideaalse peakujuga). Kaja lisab, et foksterjer on oma hoiakult nagu hobuse või sõjaratsu minikoopia. Ka nende jooks on üsna kerge, veidi tippiv, veidi hüppav.Fokside ideaalkaal peaks jääma veidi alla kümne kilo, turjakõrgus peaks olema veidi alla 39 cm.
Iseloomult üsna isepäised
Foksterjerid on intelligentsed koerad. Nad on järjepidevad, elurõõmsad ja lõbusad koerad. Nad on ka kiindunud, julged, resoluutsed ja enesekindlad.Esimene, mida Kaja mainib, on see, et foksterjer on isemõtleja. Kaja lisab, et näiteks jahil on sellest sageli kasu. Ta meenutab, kuidas üks tema koertest oli jahil – ajas metsast kitse välja kütiliini, vaatas, et lastudki. Läks uuesti metsa, ajas välja põdra kütiliini, see oli õige valik. Nii võib öelda, et koer mõtles ise, otsustas, mis on õige, mis vale.Samas on selge, et seda isemõtlemist ja isepäisust on vaja ka suunata. Kaja lisab, et mõnikord üritavad tema foksid kodus näiteks lastele ”pähe istuda”, seda on vaja suunata, et seda ei juhtuks.Kaja naerab, et kui kass ei jookse, siis pole probleemi. Kaja naabri kass käib nende garaaži all hiiri püüdmas, tema on oma, tema on kasulik. Võõraid kasse ajavad Kaja koerad taga küll. Ka hiiri foksid püüavad. Probleeme võib olla ka võõraste koertega.Kaja kodus on kaheksa foksi. Kas hierarhia on paigas? Kaja kinnitab, et ei ole, sest ikka üritatakse hierarhiaredelil tõusta, mistõttu tuleb ette ka naginaid. Kuid ei maksa unustada, et kodus on siiski ka karjajuht ja selleks on Kaja.Kui nüüd mõnda lugejat ehmatas ära, et foksid on ülimalt aktiivsed, energiapallid, siis tegelikult võivad foksid olla ka “sülekoerad” ja “kaisukoerad”, kes tahavad hellust ja pakuvad seda ka vastu.
Ka näitustel võivad foksid olla suurepärased. Neile meeldib ennast näidata, nad on veidi edevad ja uhked.
Marko Tiidelepp
Fotod: Meeli Tulik
Comments are closed, but trackbacks and pingbacks are open.