Flaami karjakoer ehk bouvier des flanders on koeratõug Flandria maakonnast. Suur ja esinduslik koer, kellega aitab tuttavaks saada Nelja Ostrovskaja, kellele kuulub 9,5-aastane Bambur.
Bouvier des flanders on pärit flaamikeelse Belgia ja Prantsusmaa piirialadelt (need kaks riiki on ka tõu ametlikud kodumaad), täpsemalt Lääne-Flandriast ja Nord’i ehk Põhja departemangust. Ta on vanade belgia karjakoerte sugulane. Tõu arengus on olulist rolli mänginud ka hollandlased, ja Hollandis on seda tõugu koeri ka arvuliselt kõige rohkem. Populaarsed on flaami karjakoerad ka USAs.
Nelja Ostrovskaja ja tema koeradNelja Ostrovskaja on koertega tegelenud üle 30 aasta. Esimene koer oli tal krants, kes elas kahjuks lühikest aega, sest jäi auto alla. Tema esimene tõukoer oli saksa lambakoer. Nelja kinnitab, et Nõukogude Liidu ajal oli tõugude valik ju üsna piiratud, mistõttu oli valikus just see koer.Mõnda aega Neljal koeri ei olnudki. See juhtus pärast abiellumist. Sündisid lapsed ja ka mees ei olnud just suur koerainimene. Ühel hetkel otsustati siiski, et koer peab olema. Nelja soovis saksa lambakoera, mehele meeldis saksa dogi. Otsustati teha kompromiss – võeti hoopis dobermann. Esimesest dobermannist on möödas juba 20 aastat.
Täna on Neljal kodus viis koera – meie tänase loo peategelane flaami karjakoer, kel nimeks Bis Bambur (ehk lihtsalt Bambur), chihuahua, kääbussnautser ja kaks dobermanni.
Flaami karjakoerad Eestis ja mujal maailmasNelja meenutab, et esimesed flaami karjakoerad jõudsid Eestisse juba nõukogude ajal ja sealt need suured ja mõnusad tegelased talle meelde jäid. 10 aastat tagasi otsustas Nelja, et sooviks aktiivsete dobermannide kõrvale võtta mõne rahulikuma tõu – ja nii ta Bamburi saigi.Täna on Eestis lisaks Bamburile veel üks flaami karjakoer, ca 5-6 kuu vanune emane koer.
Üks põhjus miks flaami karjakoeri on vähe, on arvatavasti selles, et koera ei tohi enam kupeerida (vähemalt Euroopas mitte), mistõttu on keeruline karvahooldus veelgi raskem, sest just suur ja karvane saba on see, mis väga kergesti pulsti läheb ja selle kammimine on vägagi raske. Nii kinnitab Nelja, et aastaid tagasi oli Belgia 100 kennelit, nüüd teab ta nimetada nelja kennelit, kes flaami karjakoertega tegeleb. Soomes on teada 3 kennnelit, Rootsis ja Norras veidi rohkem, ka Venemaalt on teada 3-4 kennelit.
Suur, mõnusa habeme, vuntsi ja kulmudega koerFlaami karjakoer on kompaktne, nelinurkne, tugeva kehaehitusega koer. Isaste turjakõrgus on 62-68 cm, emastel 59-65 cm. Täiskasvanud bouvier kaalub 30-45 kilo, mõnikord isegi rohkem. Tõug areneb aeglaselt ja saavutab oma täiskaalu ja tugevuse alles 3-aastaselt, suured isased isegi veidi hiljem.Koer peab olema tugev, kuid ei tohi olla kohmakas. Öeldakse, et flaami karjakoer võib välimuselt olla nagu karu, kuid ta peaks liikuma nagu kass. Bouvierile meeldib hüpata, ronida, roomata ja joosta.Flaami karjakoera nägu kaunistavad selgelt eristuvad kulmud, pikad karvad moodustavad suu ümber vuntsid ja habeme, mis teevad koera välimuse eriti lahedaks ja võluvaks. Neil peavad olema mustad silmad (on isendeid, kellel on kollased silmad, kuid need on keelatud). Pea peab olema suur – Bamburil on suurepärane suur pea. Flaami karjakoeral on väga võimsad kaelalihased ja rinna sügavus ulatub lausa küünarliigesteni.Bambur ongi suurt tüüpi flaami karjakoer, kes meeldis kohtunikele näitustel ja selliseid suuri koeri leiab praegu vaid USAs ja ka Hollandis, sest Euroopas on trend kasvatada veidi väiksemaid flaami karjakoeri, kuigi 1970ndate aastate keskpaigani olid koerad oluliselt väiksemad, neil oli vähem karva ja see oli katmikarvaline. Toona oli koer kasutusel ikkagi ka töökoerana. 1970ndate aastate lõpus hakati tõugu aretama suuremaks, et koer oleks massiivsem ja karvasem.Värvitoone on kaks – must ja brindle. Nelja kinnitab, et must flaami karjakoer on sarnane musta terjeriga, Bambur on brindle, ja see värvitoon meeldib ka kohtunikele näitustel. USAs on teada ka kollakaspruune flaami karjakoeri.
Flaami kaerjakoerte karvkate on rikkalik, neil on topeltkarv, mistõttu vajab karvkate ka korrapärast hoolitsust – hoolikat kammimist ja lõikust tõuomasesse välimusse. Kodukoera karvkate võib olla lühike, mistõttu on ka karvahooldus lihtsam.
Karvahooldus on keeruline ja aeganõudevMa tahan Nelja käest teada saada, kui keeruline see flaami karjakoera karvahooldus siiski on.Nelja kinnitab, et näitusele minnes on vaja väga palju kammida ja karvastiku eest hoolitseda. Kui Nelja Bamburiga näitusele ei lähe, siis kammib ta koera kord nädalas, sest karvapulstid on kerged tulema. Kui karvkate lõigata lühikeseks, siis pole üldse probleeme, kuid karvkate kasvab üsna kiiresti tagasi, eriti karvad näos, habe.Nelja naerab, kui flaami karjakoera korralikult ei lõigata ega kammita, siis saab temast üsna ruttu komondor.Nelja jätkab. Selgub, et tema tegi Bamburiga näituseperioodil nii, et esimesel päeval pesi ja kuivatas, teisel päeval kammis paar tundi, kolmandal päeva kulus tund lõplikule viimistlusele. Hea on see, et flaami karjakoera täna enam ei trimmita,mida tehti näiteks veel 30-40 aastat tagasi.
Bamburile karvahooldus ei meeldi, sest temale meeldiks olla must ja räpane, ja ta tuleks omaniku jutule alles siis, kui tal oleks tunne, et keegi tema karvades elab. Samas teab Nelja Peterburis ühte emast flaami karjakoera, kes karvahooldust lausa naudib, nii et toob ise omanikul ka harja kätte – palun kammige mind!
Iseloomult rahulik ja julgeIseloomult on flaami karjakoer rahulik, tark, truu, tarmukas ja julge, nad ei tohi olla agressiivsed. Nelja nõustub, et flaami karjakoer on suur ja rahulik. Ta võib vabalt omaette olla ja lihtsalt magada.“Ta on ju karjakoer, kes arvab, et äkki on järgmisel päeval vaja tööd teha, mistõttu peaks vaba päeva rahulikult võtma,” naerab Nelja. Temale Bamburi rahulikkus sobib ja meeldib.Samas kinnitab Nelja, et on teada ka agressiivseid flaami karjakoeri, nt. Venemaal, kuid see on puhtalt kasvatamise viga, sest vale kasvatusega võib ka chihuahuast saada kuri ja hammustav koer.“Kasvatus peab olema kindel ja järjepidev,” räägib Nelja, “kui ühel päeval midagi keelatakse, siis tehakse seda ka järgmisel päeval. Kui koera diivanile ei lubata, siis ei lubata teda sinna ka järgmisel päeval.”Võib öelda, et flaami karjakoer on ühe perekonna koer ja võõrad inimesed talle suurt huvi ei paku.“Võõraste inimeste puhul annab Bambur märku, et ta võib ka hammustada,” jätkab Nelja. Nelja juuresolekul on ta võõrastega igati sõbralik, sest omanik on oma koerale kinnitanud, et tegemist on omadega.
Kui Bambur on kodus üksinda, siis valvab ta kodu. Annab ka häälekalt märku, kui võõrad maja juurde tulevad. Kui inimesed lihtsalt majast mööduvad, siis ta neist välja ei tee, ka kassid ja muud tegelased teda haukuma ei pane.
Koolitus algab varakultJuba kutsikaeas tuleb bouvierile selgeks teha, milline on tema koht perekonnas, kes on karjajuht, et tema koht on inimestest allpool, siis on bouvier igati mõnus ja vahva kaaslane, ka lastele. Samas ei tohi unustada, et flaami karjakoer on suur ja tugev koer, mistõttu ei tohiks teda jätta väikeste lastega üksinda. Nelja on kindel, et mitte ühtegi koera ei tohiks jätta väikeste lastega üksinda. Kui Bambur on näiteks näitustel olnud ja lapsed teda uudistama tulevad, siis püüab koer neist mitte välja teha ja jääda rahulikuks, ta isegi liigub aeglaselt, et mitte liigset tähelepanu saada.Flaami karjakoera kutsikale on väga oluline mäng, millega tuleks alustada kohe, kui kutsikas tuleb koju. Mänguks sobivad pallid, tiritavad mänguasjad, kõik see, mis kutsikale huvi pakub. Bouvierile meeldib mängida terve elu, mistõttu on öeldud, et ta võib olla julge ja kartmatu valvekoer, kuid ta võib olla ka vahva kloun.
Mida rohkem flaami karjakoer saab perega koos igapäeva tegevustes kaasa lüüa, seda õnnelikum koer on.
Hea stressitaluvusegaBouvier on tasakaalukas ja kõrge stressitaluvusega. Ta on väga tubli koer erinevatel teenistuskoerte aladel ja ka päästekoerte töös. Ka vetelpäästekoerte hulgas on flaami karjakoeri. IPOt teevad nad ka, kuid ei maksa unustada, et flaami karjakoer ei ole saksa lambakoer. Flaami karjakoer on tark, õpib käsud selgeks küll, kuid ta täidab käske aeglaselt.Öeldakse, et flaami karjakoera koolitamine on raske, kuid see räägib pigem omaniku kujutlusvõime ja oskuste puudulikkusest.Bouvier võib olla ka väga vahva näitusekoer, terve pere hea sõber, kes sobib suurepäraselt ka jooksu- ja jalutuskaaslaseks. Bouvier vajab iga päev palju liikumist. Liiguvad väga ilusasti, nagu oleks väikesed vedrud jalgades. Bambur võib jalutada 10-15 kilomeetrit ja jalutaks veel ja veel.Karjakoera instinkt?Nelja naerab, et ta on proovinud Bamburiga näiteks seda, et inimesed on üheskoos aias, ja hakkavad äkki erinevates suunades liikuma. Bambur üritab neid tagasi ajada küll, et oodake nüüd, ärge minge nüüd sedasi laiali.Milline peaks olema omanik?
Nelja kinnitab, et flaami karjakoer sobib neile inimestele, kes ei ole laisad, sest koer vajab palju kammimist ja ka jalutamist. Omanikul võiks olla mõne muu tõuga kogemus olemas, kuid flaami karjakoer ei ole sedavõrd keeruline tõug nagu näiteks dobermann.
Marko Tiidelepp Fotod: Meeli Tulik
Comments are closed, but trackbacks and pingbacks are open.