Huvi akvaristika vastu võib alguse saada juhuslikult, ent otsus koju akvaarium soetada ei tohiks siiski teha päris kergekäeliselt.
Inimeste huvi akvaristika vastu võib tekkida erinevatel põhjustel – kes nägi kusagil uhket akvaariumi ja soovib sellist endalegi koju, kes soovib lapsele lemmikloomaks akvaariumikalu jne. Halvem variant kui disaineril on tulnud mõte kasutada akvaariumi sisekujundusliku elemendina, või kui näiteks keegi vastutustundetu külaline on toonud kingituseks kuldkala mullakvaariumis. Nii ehk naa, tekib ilmselt küsimus, mida siis toob endaga kaasa akvaariumi soetamine? Milliseid lisakohustusi see toob kaasa värskele akvaariumi omanikule?
Kala on lemmikloom nagu iga teinegi
Akvaariumikalad on samamoodi lemmikloomad nagu koerad ja kassid, neil on samuti omad vajadused. Nad ei vaja mitu korda päevas jalutama viimist ning ei oska oma vajadusi haukumise, näugumise ja kraapimisega väljendada, kuid see ei tähenda et neil vajadusi poleks. Kalade heaolu jaoks on vajalik et akvaariumis tekiks nende jaoks tavapärane elukeskkond – veeparameetrid peavad olema sobivad, mõne kala jaoks on oluline et oleks peidupaiku koobaste jms. näol, teised vajavad akvaariumis juurikat mida raspeldada, kolmandad vajavad põhjapinnaseks pehmet liiva et nad saaksid seal tuhnida jne. Kui keskkond ei vasta kalade ootustele, siis kalad on stressis ning nende organism nõrgeneb ning nad võivad haigestuda. Akvaariumi võib võtta kui oma väikest kuningriiki mille kuningaks on akvarist – kas see kuningriik on oma asukatele paradiisiks või piinakambriks, on kuninga teha.
Toitmine, veevahetus ja puhastamine
Nagu teisedki koduloomad, vajavad ka akvaariumikalad regulaarset söötmist. Selleks võib küll soetada automaatsöötja, kuid söötmise aeg on väga sobiv selleks et näha kas kaladega on kõik korras, kas keegi neist pole haigestunud, viga saanud vms. Sestap soovitaks automaatsöötjat kasutada vaid pikema kodust äraoleku ajal. Tasub teada, et normaalselt toidetud kalad saavad vabalt ilma toitmiseta hakkama nädala, enamasti isegi kaks nädalat – nii et kui muret teeb lühemaajaline kodust eemalolek, siis see pole probleemiks. Pikema äraoleku ajaks tuleb siiski soetada automaatsöötja või leppida kokku sugulaste-naabritega – tõsi, elu on näidanud et vahel on üsna raske teha akvaristikast kaugetele inimestele selgeks millise katastroofi võib kaasa tuua liigne söötmine.Akvaariumi hooldus tähendab enamasti ka regulaarset osalist veevahetust akvaariumis, sellega viiakse akvaariumist välja sinna kogunevad jääkained (sissetöötanud akvaariumis on selleks üldjuhul nitraadid). Suurematel akvaariumitel kasutatakse vahel ka automaatset veevahetust, siis pole akvaariumi omanikul enam vajadust sellega tegeleda.Ja lõpuks, kui ka kalade toitmine ja veevahetus on automatiseeritud, tuleb ikkagi kord nädalas ise tegeleda akvaariumiklaaside jms. puhtaks nühkimise ning juhul kui tegu taimeakvaariumiga, siis ka taimede kärpimisega. Aeg-ajalt vajab ka filter puhastamist. Nii et kui keegi lubab teha täiesti hooldusvaba akvaariumi, siis seda ei saa tõsiselt võtta – võib küll teha akvaariumi mis vajab väga vähest hooldust, kuid päris hooldusvaba pole ükski akvaarium. Kuid milline on hobi, mille peale ei kulu üldse aega?
Rein Rüüsak
Jätkub ajakirjas…
Comments are closed, but trackbacks and pingbacks are open.