Toxoplasma gondii on ülemaailmse levikuga ainurakne parasiit, kes on võimeline nakatama ilmselt kõiki püsisoojaseid loomi, sealhulgas kaslasi ja inimesi.
Nakkuse leviku seisukohast on parasiidi olulisteks peremeesteks kaslased, kelle seedekulglas saab pärast nakatumist toimuda Toxoplasma suguline paljunemine, mis võib viia keskkonnas nakkusohtlikuks muutuvate parasiidi vormide ehk ootsüstide massilise väljutamiseni kaslase roojaga. Teistes peremeestes toimub vaid Toxoplasma mittesuguline paljunemine, mille tagajärjel võivad peremehe erinevates kudedes tekkida koetsüstid.
Kuidas toimub nakatumine?Toxoplasma’ga nakatumine toimub peamiselt peremeeste lihas olevaid koetsüste või kassi roojaga väljutatud ootsüste süües. Samuti on võimalik nakkuse ülekandumine emalt lootele ja levik kehavedelike, näiteks sperma või piimaga.Toxoplasma nakkusele järgnevat haigust nimetatakse toksoplasmoosiks. Haigus jääb nii loomadel kui inimesel sageli diagnoosimata, kuna selle sümptomid on enamasti ebaspetsiifilised. Halvemal juhul võib toksoplasmoos olla raskekujuline ja eluohtlik.Eestis on Toxoplasma gondii levikut ja toksoplasmoosi vähe uuritud. Testisime 490 Eestis elavalt kassilt 2013. aastal muul eesmärgil võetud vereproovi Toxoplasma gondii vastaste antikehade suhtes. Tulemuste analüüsimisel selgus, et Toxoplasma nakkus oli Eestis elavatel kassidel laialdaselt levinud ning parasiidiga oli elu jooksul kokku puutunud 60,8% kassidest – nakkus oli Eestis levinum kui naaberriikides. Eakamad kassid olid suurema tõenäosusega parasiidivastaste antikehade suhtes positiivsed. Nakatumise olulisteks riskiteguriteks olid väljas käimine ja jahipidamine.
Kärt Must, Brian Lassen, Pikka Jokelainen
Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi veterinaaria alusteaduste ja populatsioonimeditsiini osakond.
Jätkub ajakirjas…
Comments are closed, but trackbacks and pingbacks are open.