Ehkki taimeakvaariumiga on rohkem pusimist kui taimedeta akvaariumiga, pakub taimeakvaarium rohkem silmarõõmu ning vähendab vee kvaliteedist tulenevaid riske.
Nii nagu puud linnapargis puhastavad linnaelanike poolt tarbitavat õhku, puhastavad akvaariumitaimed kalade elukeskkonnaks olevat vett. Taimed töötlevad ümber kalade elutegevuse jääkaineid, mis on taimede jaoks toitaineteks.Kui tegu pole just väga taimevaenulike kaladega, õnnestub isegi Aafrika kirevahvenlaste biotoopakvaariumi leida sobivaid taimi – tuleb lihtsalt valida piisavalt vastupidavad taimed, mis on iseloomulikud sellele piirkonnale, nagu näiteks Anubias ja Java fern.Kui otsus on tehtud elustaimede kasuks, siis akvaariumitaimede valik on hetkel päris suur. Suurem osa müügis olevatest taimedest on pärit firmast Tropica – kas pole kummaline, et ühel põhjapoolsel maal asub üks suurimatest, kui mitte suurim akvaariumitaimede kasvatamisele pühendunud firma?
Aga just nii see on, Tropica asub Taanis. Vahel on olnud müügis ka Hollandist pärit taimi, ning mõningates poodides on müügis ka Eestis kasvatatud taimi. Eriti kokkuhoidlikult saab läbi, kui hankida taimi akvaristika foorumist – sealt saab taimi tihti šokolaadi eest või lausa niisama.
Kuidas taimed paigutada?Akvaariumitaimi saab grupeerida päris mitut moodi. Üks paremaid ja usaldusväärsemaid informatsiooniallikaid akvaariumitaimede kohta on Tropica veebisait.Tropica on algajate jaoks teinud spetsiaalse alajaotuse green label plants, kus on mitmeid vähenõudlike taimedega tehtud näidiskooslusi koos paigutuse plaanidega.Esimese akvaariumi juures enamasti on raske planeerida, millised taimed kuhu on mõistlik paigutada, Tropica näidised annavad väärt vihjeid planeerimiseks ka siis kui on tahtmist teha täitsa “oma” paigutus.Kindlasti tasub näha vaeva ja esmalt paberil valmis joonistada plaan, mis kuhu läheb.Sagedane viga: ülekuhjamineSaadaval on palju põnevaid taimi ja tüüpviga mis tehakse akvaariumi sisustamisel on väga paljude erinevate liikide kuhjamine. Palju mõjusam on aga ühesugustest taimedest gruppide moodustamine, nii nagu seda ka kuivamaa-aednikud teevad.Üldprintsiip on enamasti lihtne, üritatakse kujundada ruumilist pilti nii et kõik taimed kenasti näha oleks, sarnaselt grupipildi tegemisele – taha kõrgekasvulised taimed, keskele keskmise suurusega taimed, esiplaanile madalad taimed.Enamasti on probleemiks just madalad taimed, kuna nende jaoks on tarvis rohkem valgust ning neist mitmetel on lühikesed õrnad juured, nii et põhjas tuhnivad akvaariumiasukad kangutavad nad kergesti lahti.
Inspiratsiooni leiab kindlasti AGA akvaariumikujunduse võistluse piltidelt, seal on reeglina juures nii kasutatud tehnika, dekoratsioonid, taimed kui ka akvaariumi elanikud – kuid tuleb arvestada et sealsetest akvaariumitest suurem osa pole algajale jõukohased, kuna eeldavad tugevat valgustust, CO2 lisamist ning ka tublisti hooldust.
Taimed sissetöötamise ajalAlustavas akvaariumis on sissetöötamise ajal hea kasutada kiirekasvulisi taimi, või siis vähenõudlikke taimi. Tõenäoliselt on ahvatluseks punased taimed, kuid tasub teada et punased taimed on enamasti teistest nõudlikumad ning soovivad tugevat valgust ja CO2 lisamist.Pinnataimed on alustavas akvaariumis abiks, kuna taimed vajavad kosumiseks aega, samas on akvaariumi valgustus algul eriti intensiivne – pinnataimed vähendavad vette jõudvat valgust (mis on alustamisel hea) ning kasutavad kasvamisel veetaimedega võrreldes eelist õhus leiduva CO2 kasutamise läbi, lisaks pakuvad varju kaladele.Hoiataksin siinkohal sellise pinnataime nagu väike lemmel (Lemna minor) eest – ehkki see pisike veetaim sobib hästi ka pisemasse akvaariumi, on hiljem temast vabanemine üsna tülikas, väikseid taimekesi ilmub ikka ja jälle välja.
Omaette kategoorias on taimed, mida saab kinnitada juurika või kivi külge. Soovitav oleks, et kivi või känd poleks väga sile, vaid pakuks juurtele kinnitumiseks pragusid, kühmusid jms. kinnitumiskohti. Kuni taim ise korralikult aluse külge kinnitub, saab taime ajutiselt kinnitada peene tamiiliga. Akvaristikakauplustest on saadaval spetsiaalset tamiili, mis mõne aastaga ära laguneb.
Taimede desinfitseerimineKui taimi hankida, siis tasub mõelda nende desinfitseerimisele – eriti siis, kui taimed pole pärit usaldusväärsest allikast. Taimedega võib tahtmatult oma akvaariumi tuua tigude munasid ja kalamarja, aga ka haigustekitajaid. Taimede desinfitseerimiseks on mitmeid võimalusi.Kaaliumpermanganaat. Taimede desinfitseerimiseks teeme lahuse, selleks paneme veenõu põhja mõned terad kaaliumpermanganaati ning täidame nõu veega, vett segades. Lahus peab omandama tumeroosa (mitte heleroosa ega tumelilla) värvi, sellises lahuses tuleks taimi hoida ca 20 minutit. Nagu ikka kemikaalidega, tuleb olla ettevaatlik – silmi saab pritsmete eest kaitsta prillidega, kummikindad aga hoiavad ära käte pruuniks värvumise. Peale vannitamist tuleks taimed hoolikalt puhtaks loputada, soovitav on seejärel vannitada veel kas veekonditsioneeri või vesinikperoksiidi lahuses et neutraliseerida kaaliumpermanganaadi jäägid. Vannitamiseks kasutatud nõult saab pruuni tooni eemaldada hiljem vesinikperoksiidiga. See on minu lemmikmeetod, sest see ei kahjusta taimi ning hävitab enamuse haigustekitajad ning ka vetikaid. Kahjuks ei hävita see teomunasid, ehkki mõned allikad väidavad, et peale vannitamist munadest enam tigusid ei saanud. Kaaliumpermanganaadi lahus sobib ka näiteks kahva jms. desinfitseerimiseks, miinuseks on pruunikas värvus mis sellega kaasneb. Kaaliumpermanganaati ja vesinikperoksiidi müüakse apteegis, üsna odav kaup.
Desinfitseerimiseks sobib ka tavaline kodumajapidamises kasutatav kloorilahus, näiteks sinine ACE. Kloori lahustatakse vees, 1 osa kloori 19-20 osa vee kohta, saadud lahuses tugevaid taimi (näiteks Anubias) võib vannitada 3 minutit, õrnemaid taimi 1-2 minutit. Kloor on paranoilise akvaristi valik – tapab parasiidid, hävitab vetikad ja teomunad, kuid kahjuks hävib selle käigus tihti ka taim ise… Tõsi, kuigi on tavaline et taim viskab peale klooriga töötlemist kõik lehed maha, enamasti tulevad siiski hiljem juurtest uued lehed – on juhtunud et lausa kuu aega peale taime “hävimist”. Peale klooritamist tuleb taim korralikult loputada, soovitav oleks taimi vannitada veekonditsioneeri lehuses, kus veekonditsioneeri on tublisti üledoseeritud (näiteks 3 korda). Loomulikult ka kloori korral on tarvis kasutada kummikindaid ja soovitavalt ka prille, loomulikult tuleb vältida ka klooriaurude sissehingamist.
Pinnas taimede jaoksTaimeakvas on oluline pinnase valik. Pikka aega on peetud heaks põhjapinnaseks kruusa, ka akvaristika foorumis on seda aastate jooksul palju soovitatud.
Elustaimedeta akvaariumisse sobib kruus põhjapinnaseks hästi, kuid kui alustame elustaimedega, tuleb arvestada, et kruus ei sisalda mingeid toitaineid ja seega on vedelväetistega väetamine möödapääsmatu. Kui põhja mitte liiga agaralt sifoonida ning tublisti kannatust varuda, koguneb enamasti poole aasta kuni aasta jooksul põhja vajunud kalatoidust ja kalade väljaheidetest kruusa sisse taimede kasvamiseks piisavalt toitaineid, nii et saab alustada elustaimedega ka ilma eraldi väetamata.
Rein RüüsakJätkub ajakirjas…
Comments are closed, but trackbacks and pingbacks are open.