Suursugune siberi kass – Ajakiri Lemmik

Siberi kassi moto – kui oled memmekas, siis oledki memmekas. ­Siberi kassi eluhoiak – kõik armastavad mind, mina armastan kõiki!

Öeldakse, et siberi kass on keskmise suurusega kiisu, kuid tegelikult on nad ikka üsna suured, sest võrreldakse neid ju ka ameeriklaste maine coonide (teatavasti maailma suurim kassitõug) ning norra metskassiga. Siberlaste kehakaal jääbki 4,5 ja 9 kilo vahele – seega ikka üsna pirakad kassid ja isased on emastest oluliselt suuremad.Kassitõuga aitab tuttavaks saada Natalia Kravtsuk, kes on siberi kassidega tegelenud juba kolm aastat, talle kuulub ka kassikasvatus Golden Vesta. Minu intervjuud aitab tõlkida Keisi Lokk, kes on Eliit Kassiklubi Jessy juhataja asetäitja.

Siberi kass on vene rahvustõug ja neid on tuntud ka kui siberi metskass. Nad on oma välimuselt sarnased teiste suurte kassidega ehk eelpool mainitud maine coonide ja norra metskassidega, kuid siberi kassi pea on pallikujuline, norra metskassil on see kolmnurkne, maine coonil kuubikukujuline. Ka siberi kassi kõrvad on teistest väiksemad, ümmargusemad ja asuvad teineteisest kaugemal ning siberi kass on madalam ja laiem.

Uhke karvkattega kassidTäiskasvanuks saab siberi kass alles 4-5-aastaselt, siis on ka tema välimus lõplikult “valmis”.Siberi kasside pea on lai, pikkuselt laiusest veidi suurem, melonikujuline ja üsna massiivne. Põsed on laiad ja puhvis. Nina on lame ja profiil pehme, ilma terava lõuata.Silmad on suured ja piklikud. Kõik silmade värvitoonid on lubatud, eelistatud on rohelised.Kõrvad keskmise suurusega ja ümarad. Kõrvade sees on palju karva ja otstes võivad olla tupsud. Kõrvad on teineteisest üsna kaugel ja hoiavad ettepoole.Kehaehituselt on nad lihaselised, tugeva luustikuga, neil on lai rindkere. Jalad on keskmise pikkusega, käpad on suured ja ümmargused, varvaste vahel on tupsud.Saba on keskmise pikkusega, paks ja kohev, otsast ümmargune. Saba on kaetud tiheda karvastikuga, kuid ei tohi ola rippuvaid karvu.Kolmekihiline karvkate on keskmise pikkusega, paks ja tihe. Aluskarv on tihe ja veidi püsti ning hoiab kassi soojas iga ilmaga, pealiskarv on veidi “õline” ja vetthülgav. Keskseljast ulatub alaselga nn. vihmamantel, mille moodustavad pikad ja libedad karvad, selle eesmärgiks on hoida aluskarv kuivana. Talvekasukas on neil eriti esinduslik, siis tulevad esile kassi kaelus ja “aluspüksid” ning saba on peaaegu sama lai kui taguots. Suvine kasukas on oluliselt lühem kui talvine kasukas.Karvahooldus on suhteliselt lihtne, kuid tasuks harjata kraasiga iga nädal, kui on karvaajamisaeg, siis tasuks harjata iga päev. Kammimisega tasuks hakata neid harjutama juba väikesest peast, vaatamata sellele, et väikeste kiisupoegade kasukas pole sugugi veel nii rikkalik kui täiskasvanud kassidel. Natalia kinnitab, et ka tema kammib oma kasse pigem korra nädalas ja ta ei vannita neid. Ka mitmed loomaarstid kinnitavad et kasse polegi vaja eriti vannitada, sest nad hoolitsevad ise oma puhtuse eest.Lubatud on kõik värvid, v.a. maskid (colour point), šokolaad, lilla, kaneel ja beež. Ka valge värvi hulka ei ole piiritletud. Siberi kassi hinnatakse 9 värviklassis nagu ka maine cooni, norra metskassi ja türgi angoorat. Siberi kassi levinumad mustrid on tiiger ja kilpkonnalaiguline, värvidest on populaarsemad punane, pruun, sinine, must, ka koos valgega.Oluline on teada sedagi, et siberi kassi peetakse hüpoallergiliseks tõuks, mistõttu soovitatakse allergilisele kassisõbrale sageli just seda tõugu kassi.

Kui võrrelda siberi kassi nevskaja maskaradnajaga, siis ainus erinevus ongi siiami maskivärv, mis siberi kassidel on keelatud. Maskid võivad olla pruunid, sinised, punased jne. Silmad on nevskaja maskaradnajal alati sinised.

Iseloomult sõbralikud ja mõnusadSiberi kassid on oma iseloomult suursugused, südamlikud, rõõmsameelsed, uudishimulikud, nutikad, energilised ja toimekad. Nad on mängulised, kuid mõnikord ka veidi õrna hingega, kindlasti on nad sõbralikud ja kiinduvad siiralt omanikku.Nad sobivad hästi ka lastega peredesse ja neile meeldivad ka kõik teised loomad. Isegi koertega saavad nad hästi hakkama, kuigi mõnikord võivad koerale ka käpaga virutada. Siberlasi võrreldakse mõnikord ka koeraga nii tema suuruse kui ka arukuse poolest – teda on sama lihtne õpetada kui koera.Kuna siberi kassid on aktiivsed, siis vajavad nad ka üsna palju ruumi. Nad on suurepärased ronijad ja hüppajad. Neile meeldib asju kätte tuua ja lüüa kaasa igasugu kodustes töödes – kartulite koorimine, lillede kastmine, koristamine, lehe lugemine, töö arvutis jne. Ühesõnaga, neile meeldib olla seal, kus omanik on. Mõnikord peab jälgima, et nad ei vajutaks kinni äratuskella või ei poeks koolikotti.Nad võivad olla ka suurepärased “äratuskellad” ja nad muretsevad, kui keegi magab liiga kaua. Siberi kass arvab, et see, kes kaua magab, tuleks kindlasti üles äratada, kas käies tema peal või nurrudes vastu magaja põske.Kui siberi kassil on igav, siis mõtlevad nad endale ise tegevusi välja ja ta saab ka üksinda hakkama, kuid mõnikord võivad nad sedasi pahandustesse sattuda. Öeldakse, et kodus võiks olla pigem kaks siberi kassi, siis ei hakka neil igav ja sedagi, et üksildus ei sobi sellele tõule, sest nad tahavad minna magama oma kalli sõbra külje vastu.Ei maksa unustada, et siberi kass avab vaevata ka uksi, sest ta oskab ukselingile vajutada, mistõttu tasuks ukselingid panna käima vastupidi. Siberi kassiga tasuks käia ka jalutamas, sest nad vajavad liikumist, sest loomulikul nii, et kass oleks rihma otsas, sest nende vabadusekihk on siiski üsna suur ja nad võivad jooksu panna ning sattuda ohtlikesse olukordadesse.Nad “räägivad” väga palju. Nende jutt pole siiski mitte valjuhäälne, pigem pehme.Paljud siberi kassid jumaldavad vett ja käivad isegi saunas – huvitav, kas see on pärit vanadest aegadest Siberis? On täheldatud sedagi, et mõned isendid pesevad oma käppasid lausa joogikaussides!Siberi kassi soovidest on lihtne aru saada, sest nad on ilmekad ja otsivad silmsidet ka omanikuga. Kui tal on mingi probleem, siis ta annab sellest märku. Ta laseb kõikidel oma tunnetel välja paista – mõnikord tuleb ja annab musi, mõnikord näksab hellalt, ronib sülle ja vaatab silma sisse.Seda ka, et emane siberi kass on isasest kassist aktiivsem ja valvsam, vaatamata uhkele kasukale on nad üsna “tütarlapselikud” ja ilusad. Isane on suur “töll”, kes käib raskel sammul nagu lõvi, kuid vaatamata oma välimusele on isane siberi kass sageli õrnahingeline memmekas. Pean tunnistama, et meie kohtumisel olid isased kassid küll üsna tagasihoidlikud – neid oli ka keeruline fotole saada, ju nad olid lihtsalt veidi häbelikud. Ilusad ja suured “poisid”, aga veidi häbelikud.

Ja taaskord – väike võrdlus ka nevskaja maskaradnajaga. Selgub, et nevskaja maskaradnaja kipub olema veidi isepäisem, kes teeb seda, mida ta ise tahab. Sundida neid kasse millekski ei saa.

Siberi kassid EestisEestis ja Tallinnas on seda tõugu kasse üllatavalt vähe. Tallinnas tegelebki selle tõuga vaid Natalia Kravtsuk, kellel on kodus mitmeid seda tõugu kasse, lisaks veel ka siberi kassist aretatud maskiga variant – nevskaja maskaradnaja, ma loodan, et kassikasvatajad ei pahanda, kui ma seda tõugu Neeva maskeraadikassiks nimetan.Ka Narvas on teada ühte siberi kasside kasvatajat.Natalia esimene kass oli vene sinine kass, kes kahjuks väga noorelt suri. Toona ei osanud Natalia nõuda kassile dokumente ega arstlikku kontrolli. Vene sinine kass Nataliale meeldis, kuid kahjuks teda päästa ei õnnestunud.Seejärel otsustas ta ise Venemaalt endale kassi otsida ja sattuski siberi kassi peale. Nüüd ta teadis, et kindlasti peavad korras olema kassi dokumendid, tal peab olema kiip, tal peab olema tehtud vaktsinieerimised jne, jne. Natalia toonitab, et kindlasti peab kassiga käima regulaarselt arsti juures kontrollis, et kõik oleks kontrolli all ja korras.Tänaseks on Natalia Kravtsuki kassidel sündinud mitu pesakonda väikesi siberi kasse, kellest mitmed on jäänud elama Eestisse, paljud on läinud välismaale, näiteks Inglismaale. Siberi kasside pesakonnad on tavaliselt üsna suured, neil sünnib tavaliselt 4-6 poega. Siinkohal võib mainida ka seda, et siberi kassi võib paaritada ka nevskaja maskaradnajaga. Pildile same seekord kolm Natalia kiisut, kaks neist on just nesvkaja maskaradnajad ehk Lilian ja Veles ning üks siberi kass, kel nimeks Baks. Lisada võib seda, et Veles on Liliani ja Baksi isa.

Kuna meie intervjuu juures on ka Keisi Lokk, kes on Eliit Kassiklubi Jessy juhataja asetäitja, siis uurin, miks ei ole siberi kassid Eestis populaarsed. Keisi Lokk arvab, et põhjuseks on see, et tegemist on pikakarvalise kassiga ja Eestis on praegu popid lühikarvalised kassid nagu briti lühikarvaline ja scottish fold. Kuna kassiklubi tegutseb Eestis juba 17 aastat, nad korraldavad igal aastal suurt kevad- ja sügisnäitust, siis on ajaloost teada, et Eestis on olnud populaarsed ka pärsia kassid ja exotic-kassitõud. Kuna pärsia kass on ju pikakarvaline tõug, siis järelikult on Eestis olnud mingil hetkel ka pikema karvkattega kiisud popid.

Marko Tiidelepp
Fotod: Meeli Tulik

Comments are closed, but trackbacks and pingbacks are open.