Enamus lindude omavahelisest suhtlusest toimub lauldes – nii jõuab võõrastele –“Ära siia tule!“ – ja ka naabritele – „Siit jookseb minu piir!“ – suunatud teave korraga paljudeni ja aitab vältida otseseid füüsilisi arveteklaarimisi. Lauludes sõlmitakse ja hoitakse suhteid ka naabritega.
Kui varakevadel hakkavad territoriaalsete liikide isaslinnud omandiõigusi paika panema, esineb aastate jooksul kindlalt välja kujunenud piirkonnaga naabrite vahel agressiivseid kokkupõrkeid harvem. See aga säästab aega ja lindude energiat, kirjutab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi aasta linnu kodulehel.Naabrimehega sarnaselt lauldes võib tekkida olukord, kus lauldakse samaaegselt ja – sagedasti. Kuna laulude sarnasust ja n-ö vahele laulmist tõlgendavad rasvatihased agressiivsuse signaalina, võib selline toimimisviis lõppeda kaklusega.Lisaks on emaslindudel keeruline sarnaselt laulvaid isaseid eristada, mille tulemusena võivad nad isaslindude meelepahaks üle aisa lüüa. Et ise paremini kõlada, ei tohiks vahetud naabrid laulda väga sarnaselt ja lähestikku pesitsevad isased peaksid kohandama oma laulu vastavalt naabrimehele.Saamaks teada, kuivõrd isase rasvatihase laul sõltub naabri laulust ning kas lähinaabruses elavate tihaste laul erineb teineteisest kaugemal pesitsevate isaste omast enam, viisid Hollandi ornitoloog läbi uuringu.
Katre Tatrik
Tartu Ülikool
Jätkub ajakirjas…
Comments are closed, but trackbacks and pingbacks are open.