Pikka aega arvati, et puugid koertel-kassidel haigusi ei põhjusta – noh, on küll ebameeldiv, kui keegi su verd imeb, aga elab üle.
Täna teatakse, et puukentsefaliit lemmikuid tõepoolest ei ohusta, küll aga võivad nad inimese kombel nakatuda puukborrelioosi.Kõige rohkem armastavad puugid pisiloomi – siile, oravaid ja teisi väikesi metsaelanikke. Loomulikult ei ütle nad ära ka suurte metsloomade ning koerte-kasside ja inimeste verest.Koduloomadest on just õueskäivad kassid kõige rohkem puukidest ohustatud. Kassid liiguvad puukidele sobival kõrgusel ja nad on karvased – puukidele just ideaalsed ohvrid. Ka koertel, kellega sageli metsas või ka rohumaadel jalutamas-jooksmas käiakse, leidub puuke sageli. Üldiselt arvatakse, et puuke võivad loomad ja inimesed saadagi ainult metsast, kuid just kevadisel ajal pole harvad ka need juhud, mil puuk on saadud linnamurult. Tegelikult puugid siiski linnas elada ei armasta. Linnas on vaid vähestes kohtades lastud rohi puugi jaoks sobivalt pikaks kasvada ja ka võsastikku leidub suhteliselt harva.Laialtlevinud arvamus, et puugid puuokstel oma ohvreid varitsevad ja sobiva looma või inimese möödudes end neile kaela kukutavad, ei pea siiski paika. Kõige rohkem on puuke pikas rohus, kuna sealt on kergem endale uut peremeest leida.
Puukentsefaliit lemmikloomi ei ohusta
Lemmikud võivad küll puukentsefaliidi viirusega nakatuda, kuid haigestumist see reeglina esile ei kutsu. Küll aga võivad koerad saada nn puugihalvatuse, mida põhjustab puugi süljes sisalduv neurotoksiin. Haigus, mis algab tagajalgade halvatusega võib lõppeda surmaga hingamise seiskumise tõttu.Borrelioos ehk Lyme’i tõbi võib tabada nii koeri kui kasse. Borrelioosi korral tekib inimestel esmalt puugi hammustuse kohale punetav ala. Neljajalgsetel sellist nahareaktsiooni tavaliselt ei ole. Neil väljendub haigus peamiselt liigesepõletikuna. Loomal tekib palavik ja ta võib hakata lonkama, liigesed paistetavad üles.Pikaajalisel põdemisel võivad tekkida ka neeru- ja südamekahjustused. Borrelioosi peiteaeg võib olla kuni 90 päeva. Nii et sügisel puugihammustusest saadud nakkus võib ilmneda alles aastavahetuse paiku. Lemmikloomi borrelioosi vastu vaktsineerida ei ole Eestis võimalik, kuigi vastav vaktsiin on Ameerikas välja töötatud.Siiski pole puukidega levivad haigused lemmikloomadele suureks probleemiks. Eestis on koduloomadel borrelioosi diagnoositud vaid üksikjuhtumitel.
Välismaine haigus babesioos
Lõunapoolsemates Euroopa riikides elavad puugiliigid (Rhipicephalus sanguineus, Dermacentor reticulates) võivad nakatada loomi haigusesse, mida nimetatakse babesioosiks. Õnneks neid liike Eestis praktiliselt ei esine. Haigus on aga levinud kogu Euroopas, eriti Vahemeremaades. Kuna näituse- ja võistluskoertega reisitakse palju ringi ka Euroopas, peaks koeraomanikud sellest haigusest teadlikud olema. Seda enam, et teadaolevalt on Eesti koerad babesioosi reisidelt ka kaasa toonud.Babesioosi korral tekib koeral aneemia. Sellega kaasneb palavik, nõrkus, loidus, lümfisõlmed tursuvad. Punaste vereliblede lagunemise tõttu võib uriin olla pruun ja silmavalged ning suu limaskest kollased.
On olemas ka pruun koerapuuk
Pruun koerapuuk (Rhipicephalus sanguineus) on pruunikat värvi ja pikemate jalgadega. Lõuna-Euroopa koertel tavaline pruun koerapuuk on pärit Aafrikast. Eestist puuduvad seni andmed pruuni koerapuugi esinemise kohta, kuid Soomes on teda leitud juba 1970. aastatest. Kuna Eestis on aga väidetavalt diagnoositud pruuni koerapuugi poolt levitatavat monotsütaarset erlihhioosi koeral, kes pole kunagi välismaal käinud, võib oletada, et see parasiit pole võõras ka meie maal.
Meie tingimustes tuleb see puuk troopilise liigina toime vaid siseruumides, kus on aktiivne aasta läbi ja peidab end kõikvõimalikes pragudes. Kui koera pole, sobib talle eluks vajaliku vere hankimiseks ka inimene, kuid ta võib isegi üle aasta toiduta hakkama saada. Pruun koerapuuk ei levi koeralt koerale, vaid koer saab nakkuse saastunud ruumist
Kuidas puugirünnet ära hoidaIdeaalset puukide tõrjevahendit kahjuks olemas ei ole. Veterinaarapteekides ja loomakliinikutes on saadaval ravimid, mis aitavad juba kinnitunud puuki surmata ning kaelarihmad, mis puuke eemale peletavad. Esimest tüüpi ravimid on tavaliselt tilgalahused, mida manustatakse looma turjale. Need ravimid on üsna efektiivsed, kuid nad saavad oma toimet avaldada alles siis, kui puuk on juba looma nahasse kinnitunud. Sellisel juhul on võimalik, et haigustekitajat kandnud puuk on looma juba ka nakatanud. Kaelarihmad sisaldavad aga niisuguseid aineid, mis peaksid puuke juba enne nahasse kinnitumist loomast eemale peletama. Samas on Eestis levinud puugid sellised, et sageli ei ole sellest rihmast eriti abi.Paljud loomaomanikud kasutavad aga lemmikutl samu pihustatavaid putukatõrjevahendeid, mis endalgi. Iga loom on erinev ja peab hoolega vaatama, et tal allergilist reaktsiooni ei tekiks.
Suhteliselt ohutu (ka inimestele) on näiteks Autan Protection Plus aerosool, mille toimeaineks on ikaridiin. Aga vaadake vahendi pakendit hoolega, mõnel on kohe kirjas, et hoidke lemmikloomadest eemal. Näiteks Ben’s® 100, mis on suurima 95% DEET sisaldusega putukatõrjevahend. DEET on 1946. aastal spetsiaalselt USA armee jaoks välja töötatud repellent kasutamiseks ekstreemsetes tingimustes ja siiani kõige effektiivseim aine hammustavate putukate tõrjeks.
Püüa puuk kinni võimalikult ruttu!Omaette probleem on puukide avastamine, sest kassid-koerad on ju karvased ja väikesed puugid ei pruugi lihtsalt silma paista. Peale metsaskäiku võiks looma kohe korralikult ära kammida. Niiviisi eemaldatakse puugid, kes pole veel kinnituda jõudnud ning loodetavasti avastatakse ka juba kinnitunud puugid. Puukide kiire avastamine võib lemmiklooma ka teda ohustavast nakkusest säästa, sest haigustekitaja ülekandumiseks kulub veidi aega, mõnedel andmetel isegi kuni 24 tundi.Kui puuk on end koera-kassi naha sisse imenud, tuleb see eemaldada nii kiiresti kui võimalik, sõrmedega puuki kergelt keerates ja siis tõmmates (kasutage kindlasti kummikindaid, et te ise ei nakatuks!) või spetsiaalsete puugieemaldustangide abil. Eemaldatud puugid hävitage kindlasti ära!
Kes on puuk?
Puuk on ämblikulaadne olevus, kes muutub tegusaks, kui ööpäevane õhutemperatuur tõuseb üle + 5 kraadi. Haigustetekitajatena on ohtlikud võsapuuk (Ixodes ricinus) , mis on levinud kogu Eestis ja laanepuuk (Ixodes persulcatus), mida esineb Kagu-, Lõuna- ja Edela-Eestis, ka Ida-Virumaal. Võsapuuk eelistab elamiseks niiskeid ja varjulisi kohti, seega leidub teda tihti hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaservadel ja puisniitudel. Laanepuuk on sagedane põlistes okas- ja segametsades.
Inimestele mõeldud tõrjevahendid ka loomale?
Putukateadlane Urmas Tartes ütleb, et peletustoime osas pole põhimõtteliselt vahet, kas lemmikloomal kasutada n-ö inimesele mõeldud putukatõrjevahendit. Vahe tuleb/ võib tulla sisse muudest aspektidest:*Lemmikloomade kehamass võib olla oluliselt väiksem inimese omast. Putukatõrjevahendid toimivad põhimõttel, et putukat/puuki peletav kogus omab suurele loomale väiksemat toimet. Kui nüüd suurele loomale (inimesele) mõeldud peletusvahendit kanda väiksemale loomale, siis võib see hakata ka looma tervisele mõju avaldada. Ei saa ka välistada, et inimese naha ja konkreetse lemmiklooma naha läbilaskvus toimeaine suhtes on erinev.*Inimese nahk on ilma karvadeta, lemmikloomad on enamasti karvased. Vahest aerosoolidena kantavatel tõrjevahenditel ei ole vahet, kuid pealemääritavaid on lemmikoomadele tõenäoliselt üsna kehva kasutada.Tartes soovitab enne mingi vahendi kasutamist kindlasti konsulteerida loomaarstiga.
AUTAN PROTECTION PLUS AEROSOOL
Kaitseb kuni 8 tundi kodumaiste ja troopiliste sääskede eest ning kuni 5 tundi parmude ja kuni 4 tundi puukide eest. Kerge kasutada, ei kleepu, ei kuivata nahka. Meeldiva lõhnaga. Usaldusväärne kaitse ka malaariapiirkonnas. Toode on dermatoloogiliselt testitud. Toimeaine ikaridiin (16%).
Ille Grün-OtsAllikad: www.koer.ee/ loomaarst dr Janne Orro, Tiina Toometi Loomakliinik, MTÜ Teie Loomakliinikud
Comments are closed, but trackbacks and pingbacks are open.