Norra metskass on samuti suurt kasvu kassitõug, kusjuures isased on oluliselt suuremad kui emased. Öeldaksegi, et kodukassitõuks on norra metskass ikka väga suur – isased kaaluvad 6-10 kilo, emased on neist poole kergemad.
Olen Lemmiku-lugejale varemgi suurtest kassitõugudest kirjutanud, näiteks siberi kassist ja maine coonist.Norra metskass on Skandinaavia külma ilma sobilik kassitõug. Ta välimus võib olla üsna metsik, kuid iseloom ei ole seda mitte: nad on mängulised ja sotsiaalsed loomad, kes saavad hästi läbi ka inimestega.
Norra metskass on tugeva kehaehitusega, kuid vägagi paindlik kass. Keha on pikk ja jalad on kõrged. Tagajalad on veidi kõrgemad kui esijalad. Tõeline ilves.
Norrakate au ja uhkusNorra metskassiga aitavad tuttavaks saada Rita Kljujeva ja Feliks Glushko, kellele kuulub kiisu nimega Bjørn (norra keeles tähendab see muideks “karu”), kes saab järgmise aasta märtsis kahe aastaseks. Norra metskasside mõistes on tegemist veel noore kassiga, kuna nad saavad täiskasvanuks 3-4aastaselt (õnneks elavad nad ka üsna vanaks). Bjørn on juba praegu suur (kaalub ca 5 kilo, ja esimesest varbast tagumise varbani väljasirutatult on ta ca üks meeter pikk), kuid ta kasvab veel suuremaks.Igal juhul on minu esimene kohtumine norra metskassiga igati vahva, sest Bjørn on tõeline kass, kes on päeval küll veidi unine, kuid pildistamise ajaks hakkab ka tema liigutama ja mängima. Ja kui talle esimest korda näkku vaadata, siis tundub mulle jutskui vaataks tõtt ilvesega, kuigi õnneks ma seda oma elus ei ole pidanud tegema.Rital ja Feliksil varem tõukassi polegi olnud. Rita meenutab, et lapsepõlves paar kodukassi nende peres oli. Norra metskassiga kohtusid Rita ja Feliks mõned aastad tagasi, kuid nad elasid ja toimetasid Oslos.Feliks oli käinud Oslos jalutamas, kui üks suur ja võimas kass oli talle vastu jalutanud. Feliks tegi telefoniga pilti ja hiljem selgus, et see on norrakate au ja uhkus – norra metskass.Enne Eestisse tagasisõitu hakati Norras otsima, äkki leiaks endalegi sellise suure kiisu. Nii uuriti müügikuulutusi ja leitigi kasvataja, kellel oli ka pesakond metsakassi poegasid olemas. Sealt see valik tehti.Loomulikult kulus üsna palju aega, et saada korda vajalikud paberid ja dokumendid, et Bjørn saaks Eestisse tulla. Lisaks sellele oli kiisu veel ka liia noor, et teda pesakonnast eraldada. Nii pidi Rita korra Oslosse tagasi sõitma, ja alles siis sai ta Bjørn endaga kaasa tuua.
Kas kasvataja oli meelsasti nõus norra metskassi Eestisse andma? Feliks kinnitab, et probleeme ei tekkinud, sest samast pesakonnast pärit kiisud on jõudnud ka Jaapanisse ja Itaaliasse. Jaapanlased olevat norra metskassidest lausa vaimustuses.
Bjørni elu Eesti kodusRita ja Feliks kinnitavad, et kiisu kohanes uues kodus väga ruttu. Lisaks sellele oskas ta hoida kohe ka puhtust, sest hakkas kasutama koju jõudes ka liivakasti, mistõttu võib olla kindel, et kasvataja oli teinud oma kiisupoegadega igati tublit tööd. Bjørn saabus Eesti koju neljakuusena, nautis siinset elu, sõi ja juba kaks kuud hiljem kaalus ta peaaegu neli kilo.Bjørni kuivtoit/ kassitoit (Josera Nature Cat) tellitakse Saksamaalt, pakendil on kirjas, et see aitab ka karvapallide vastu, lisaks pakutakse maitsvat kassikonservi, et oleks ka vaheldust, kuigi Bjørn on ka oma kuivtoiduga rahul. Bjørnil on ka vahva toidunõu, mis varustatud dosaatoriga, mis talle õige koguse süüa ette annab.Feliks lisab, et Bjørn juustust ja vorstist huvitatud ei ole, kohupiima ja kohukest on ta nõus proovima. Varem tavapoest ostetud ja kasutatud kassitoit tekitas metskassil aga seedehäireid.Bjørnil on üks vahva seade veel – GPS, millega peremehed saavad oma kassi jalutuskäike ja tegemisi jälgida, sest on ju norra metskassid üsna öise eluviisiga tegelased, nii ka meie loo peategelane, kes õhtuti kodust õue oma tegemisi tegema läheb. Feliks naerab, et kui nemad hakkavad Ritaga õhtul magama minema, siis algab nende kassil tegude aeg.GPS-seadet on võimalik mobiiltelefonist jälgida, mistõttu on teada, kus kiisu parajasti liigub, ja ega ta väga kaugele oma kodust läinud polegi. Veidi aega tagasi oli ta küll oma jalutuskäigul jalga vigastanud, kuid veterinaari abiga saadi kassi jalg uuesti korda. Korra on ta ka paariks päevaks kaduma läinud, kuid seni on kõik igati korras.Öistel jalutuskäikudel on üks aga veel, Bjørn armastab mõnikord ka oma saagi koju kaasa võtta. Enamjaolt on need mahamurtud hiired, kuid üsna hiljuti oli ta ka elusa hiire kaasa toonud, mille oli omanike voodisse poetanud, mistõttu oli öine üllatus peremeestel üsna suur.Kuidas kass öösel tuppa sai, nii et omanikud hiirt varem ei märganud? Selleks on kassile tehtud uste sisse kassiuksed, et ta pääseks edasi-tagasi liikuma, ja Bjørn-poiss sai selle süsteemi paari päevaga selgeks ka. Öeldakse, et norra metskassid õpivad kiirelt, seda teeb ka Bjørn.
Marko Tiidelepp Fotod: Meeli Tulik
Jätkub ajakirjas…
Comments are closed, but trackbacks and pingbacks are open.