Ühel hetkel jagab hall hiireke rahulikult puuri võrreldavalt stoilise kilgiga. Teisel hetkel rebib ta putukal ilma pikemalt mõtlemata pea otsast.
See on nii ainult sellepärast, et laborant pani ühe nupuvajutusega tehislikult tööle käputäie looma ajurakke. Rühm teadlasi on jälile saanud neuronivõrgustikele, mis vastutavad hiirte ajus jahipidamisinstinkti eest.Yale’i ülikooli psühhiaatriaprofessori Ivan de Araujo eesmärk polnud muuta närilised sunniviisiliselt väikesteks tapjateks. ”Loomade keha võib võtta lihaste liigutamisega praktiliselt lõputul arvul erinevaid asendeid. Kuid ometi sunnib nende aju lihaseid kindlate keskkonnamõjurite korral reageerima väga spetsiifiliselt ja olukorrale sobivalt. Jahipidamine kujutab endast suurepärast mudelit, mille alusel paremini mõista, kuidas aju erinevaid keerukaid ülesandeid lahendab,” selgitas professor Novaatorile.
Uuringute käigus leitud ajurakkude võrgustikud asuvad mandeltuuma keskosas. Ajupiirkonnas, mille esmaseks rolliks peeti aastaid emotsionaalsete sündmuste sh hirmuga seotud käitumiste ja mälestuste tekkimist ning talletamist. Kahe aasta eest ilmunud töös leiti aga, et piirkond on võrreldes teiste ajuosadega eriti aktiivne ka jahipidamise ajal. Miks täpselt, see jäi enne de Araujo ja ta kolleegide tööd saladuseks.
Lemmik
Comments are closed, but trackbacks and pingbacks are open.