Laulja Merle Lilje käib koeraga meeleldi jalutamas, samuti meeldib talle koos palli mängida ja taldrikut lennutada.
Kui noorelt teile loomad meeldima hakkasid ja millised loomad olid teil kodus lapsepõlves?Ma ei pea ennast väga suureks loomade-lindude fänniks, aga loomadega on kokkupuudet olnud terve elu. Vanaisa-vanaema juures Pärnus elasid kukk ja kanad, tibud koorusid sealsamas majapidamises ja see oli eriline vaatepilt, mida ma kunagi ei unusta. Need armsad kollased sulepallikesed suures pappkarbis ja elektripirni soojuses ukerdamas…. Piimanaine käis koos elusuuruse lehmaga väravast väravasse, imetlesin aukartusega võimsat looma ja on elav mälestus ka mööda tänavat veerevast sibivankrist loomulikult koos spetsiifilise aroomiga, mida vedas tugevate jalgadega uhke hobune. Sellised kokkupuuted olid loomadega päris lapsepõlves. Hiljem korteris elades olid kohustuslikud juba hamstrid ja kui vanemate suvila sai valmis, tulid ka esimesed koerad meie peresse. Samuti armastasime käia Tallinna loomaaias eksootilisi loomi vaatamas.
Teil on kodus praegu Saksa lambakoer. Kuidas teil tekkis mõte endale selline suur koer perre võtta ja miks just selline koer?
Koer tuli meie perre koos otsusega linnakorterist maale elama kolida. Tundus kuidagi väga normaalne, et seal peaks õues üks ilus valvekoer olema ja kui kolleegi saksa lambakoer sai pojad, siis olime abikaasa ja noorema tütrega kohe hakkamas ning nii me saimegi uue pereliikme.
Meil ei olnud koera tõu suhtes mingeid eeliseid ega plaane. Otsus tuli kiiresti ja meie koer – Mushnik – on sündinud sõbrapäeval, 14. veebruaril 2002.aastal. Mina panin talle väärika nime – Nero – aga pereliikmed ei võtnud seda nime kasutusele ja nimetasid koera hoopis Mushnikuks ühe Draamateatris lavastatud tüki järgi – Väike õuduste pood, kus tegutses sellise nimega peategelane.
Kas peate pidevalt temaga ka kõndimas ja näiteks metsajooksu tegemas käima?Meil on aed, kus koer saab piisavalt liikuda, aga abikaasa teeb igal hommikul ja võimalusel ka õhtuti koeraga suuri jalutuskäike või õigemini tema sõidab vastavalt aastaajale kas jalgrattaga, suuskadega või soome kelguga ja koer lippab kaasa.
Kui minul on aega,siis ma ühinen nendega, aga tavaliselt ma sellel ajal valmistan hommikusöögi ja kui nad on retkelt tagasi, siis saab koer oma söögi ja abikaasa istub kaetud hommikulauda.
Te olete ansambli “Laine” solist ja õhtuti käite esinemas. Kes õhtuti koeraga õues käib?Me mõlemad abikaasaga oleme tegevmuusikud ja esinemised on vahel erinevatel õhtutel, aga vahel ka samal ajal. Siis peab meie koer kahjuks järgmist päeva ootama, et saaks oma tavalist marsruuti läbida – märgistada teekonda ja koerte e-maile vahetada.
Millist toitu te oma koerale annate ja milline on tema lemmiktoit?
Koer sööb meil juba “lapsest” saati krõbinaid ja mina ostan neid tavaliselt ise ning ühte kindlaks kujunenud sorti pole. Vahel ostan kallimaid, vahel lihtsamaid. Lisaks anname ka veisehakkliha, mis on tema lemmik ja rikastame toitu õliga vähesel määral. Siiani pole koer ühtki toitu ära põlanud.
Kui palju selline suur koer päevas toitu sööb?
Meie koer sööb üks kord päevas, hommikuti ja suure kausitäie korraga – suurte koerte toidukauss.
Kas koeral on suukorv ka peas kui õues viibib ja kas ta on kuri?
Kuna meie krundil on aed ümber, siis koeral me ei kasuta suukorvi ja jalutamisel on ta ka enamasti vaba, sest mets on kohe siinsamas ja kõik ümbruskonna koerad on juba tuttavad ning meie koer ei ründa põhjuseta mitte kedagi. Meile on ta suur sõber ja väga lahke ning armastusväärne.
Kas koer armastab ka mängida ja mida vahvat olete temaga ette võtnud?
Kuigi meie koer on juba lugupeetud eas, soovib ta ikka vahel mängida. Meil on selleks ” lendavad taldrikud” ja piiksuv pall. Eriti tore mäng on see, kui viskame palli umbes 10 meetri kauguselt abikaasaga teineteisele ja koer üritab seda õhust haarata. See on kindlasti tema lemmikmäng. Meil endal on ka hästi lõbus ja emotsioonirikas tegevus.Muidugi oli mängimine koerale nooremas eas palju olulisem, kuid ka praegu on ta alati valmis pallile järgi jooksma. Veel meeldib talle meres ja jões sulistada. Tal on üks imelik harjumus, mis kindlasti ei ole kasulik tema hammastele, aga kui me oleme kivisel mererannal, siis Mushnik toob kive kalda lähedalt veest oma suus ja laotab kaldal hunnikusse. Pärast on oma töö üle väga uhke.
Millised on teie tulevikuplaanid, kas on plaanis mõnda lemmiklooma veelgi oma perre võtta juurde?
Ei-ei, me ei ole sellest isegi mõelnud. Nooremal l tütrel on samuti koer, kellega Mushnik on vahel isegi pikemat aega koos ja läbisaamine on hea ning teisel tütrel on kaks kassi, keda me targu pole oma koerale veel tutvustanud, sest kassid on tema ” eriline ” nõrkus.
Hillar Kohv
Comments are closed, but trackbacks and pingbacks are open.