Inimene vajab ikka aeg-ajalt massaaži. Sama kehtib ka loomade puhul – ka terve looma heaolule ja tulevaste tervisehädade vältimiseks on hea üks korralik massaažikuur õppinud massööri käe all.
Kadi Tamm ja Roone Spiegel on kaks tarka ning heade kätega daami, kes tegelevad massaažiga. Ainult masseeritavaiks pole inimesed, vaid loomad. Hobused ja koerad. Kassid ja jänesed? „Ei, selliseid patsiente pole veel ette tulnud,” muigavad mõlemad. Kuigi miks ka mitte… Sest põhimõtteliselt, kui õppinud oled, võib masseerida kõiki loomi.
Koolitus parima õpetaja käe all
Kadi tunnistab, et nemad Roonega pole siiski kõige ägedamad spetsialistid loomamassaaži alal: „Mina hakkasin asja õppima alles sel kevadel, Roone tegeleb asjaga küll juba eelmisest aastast. Mõlemad õppisime M.I. Massaažikoolis Irina Buki käe all – tema on Eesti oma ala parim.”M.I. Massaažikool (kus põhirõhk ikka inimeste masseerimisel) asutati 2000. aasta kevadel. 2001. aastast on M.I. Massaažikoolil ka Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljastatud koolitusluba, tänaseks on koolist saanud oma valdkonnas Eesti suurim erakool.Kooli deviisiks on massaažiõpe imikust hobuseni – kool on ainuke Eesti massaažikool, kus loomamassaaži õpetatakse. Irina Bukk on Eesti Põllumajandusülikooli haridusega loomaarst, kes loomamassaaži õppinud Soomes, lisaks eraldi hobuste lümfiteraapiat Saksamaal. Dr Bukk on ka Eesti Massööride Liidu juhatuse liige.Ei Roonel ega Kadil pole loomamade masseerimine põhielukutse. Roone on varem tegelenud hobuste ja koertega ning Kadi on ametilt apteegis proviisor.
Massaaž: keda tohib, keda mitte?
Oma vähese kogemuse tõttu Kadi veel haiguste raviotstarbelist massaaži ei tee, küll aga Roone. „Olen masseerinud traumadest taastuvaid loomi, ka neid, kellel on insult olnud jne. Palju on krooniliste hädadega (erinevad liigestehaigused näiteks) loomi,” loetleb Roone. Mis aga oluline – Roone meelest vajavad tegelikult n.ö. profülaktilist massaaži kõik loomad – nagu inimesedki: „Ikka tekivad lihaspinged, stress – jälle nagu inimestel. Kui lihased on pikalt pinges, halveneb verevarustus ja sealt pole kaugel enam tugi- ja liikumissüsteemi haigused. Äraseletatult – võivad tekkida valud, liigesed võivad jäigaks muutuda, nende liikuvus väheneb, verevarustus halveneb, koed jäävad nn. hapnikunälga. Sealt edasi: kui lihas on pinges ja liiges on jäik, on traumade oht kohe suurem. Et kõike seda vältida, siin saabki ka loomade puhul aidata tavaline klassikaline massaaž.” Samas ei tohi masseerida liigest, milles on äge põletik. Tihti on siis vajalik eelnev loomaarsti poolt määratud liigesepõletiku ravi ja hiljem, kui loom juba taastub, siis taastumise kiirendamiseks on massaaž väga hea.Roone võtab asja kokku: „Massaaž on vajalik neile, kes vähe liiguvad ja neile, kes hästi palju liiguvad. Viimasel juhul läheb vaja juba sportmassaaži, mida me ka teeme.”
Ille Grün-Ots
Jätkub ajakirjas Lemmik.
Comments are closed, but trackbacks and pingbacks are open.