Marek Sadama enneolematult armsa grifontšiku nimi on Leenu. „Passis on tal küll pisut keerulisem ja pikem, aga Leenu sobib talle kenasti,“ ütleb laulja. “Mul on selline huvitav perekond, kes arvas, et võiksin seda koera varjupaika vaatama minna.”
Olen küll varjupaikade teemaga tegelenud ja sellel liinil jõudumööda aidata püüdnud, aga plaani lemmikut võtta mul polnud. Sõidan palju ringi ja esinen ning iga loom on väga suur vastutust. Viidi siis vaatama ja niikui Leenu näha toodi polnud kahtlustki, et ma Ta kaasa võtan.“
Sõprus esimesest silmapilgust?Veidi aega küll võttis, et päris omaks saaksime, aga nüüd oleme lahutamatud. Varem oli Leenu venekeelsest perest ja ilmselt oli lemmikum pool olnud naisterahvas.
Üldiselt ma muidugi ei mõista, kuidas saab lemmikutest loobuda, eriti kui koer juba kümme aastat sinuga elanud. Mõistan kui oled vanem inimene ja enam ei jõua, aga muul juhul tõesti ei saa nendest inimestest aru. Loomad pole mänguasjad vaid pereliikmed.
Miks just tema valisid?
Mulle soovitati Teda ja ma pigem arvan, et Tema valis minu.
Ta käib sinuga igal pool kaasas. Kuidas ta mõjub inimestele? Teraapiliselt?Loomulikult on Ta kõigile armas, aga kuna tegu on hüljatud koerakesega, siis Ta hoiab väga tugevalt minu poole ja kipub kaitsema. Üldiselt usun, et Leenu nägemisest läheb inimestel tuju heaks.
Ta lihtsalt näeb selline välja, et külmaks Ta kedagi ei jäta. Paar haugatust ei tohiks segada kedagi, pealegi on Leenu hääl üpris kummlise tooniga. Kohati mulle tundub, et rohkem tullakse kontserditele Leenu, mitte minu pärast ja see on väga tore. Leenust on saanud natuke justkui hüljatud loomade saadik..
Kuidas loomake selle reisimise vastu peab? Milline iseloom tal on?
Reisimisele peab vastu kenasti, aga selge on, et kõige parem on igal loomal oma kodus. Leenuga on aga see mure, et koju üksinda Ta heameelega ei jää. See tõug on meeletu igatseja ja jätab kaussi alles isegi kõige lemmikuma toidu kui lähedast pole. Lihtsalt istunb nina vastu ust ja ootab. Eriti veel Leenu, kes on juba kord hõljatud. Nii Ta istubki mul kontserditel süles kui vähegi sobib või ootab mind tagaruumis, kus peab olema kõik Talle sätitud. Õnneks on Leenul päris tugevad taustajõud ehk perekond. Põhimõtteliselt elab Ta ikka nagu tõeline täht ja kahtlemata sööb paremini ja tervistlikumalt kui mina.
Kas koer teeb ka pahandusi?
Ta ei tee pahandusi. Tegu on siiski vanema daamiga. Tõsi, Tal on küll tujud, aga see on loomulik. Inimesed peaksid arvestama, et ükski loom ei tee kunagi midagi pahatahtlikult, selleks peab olema mingi põhjus. Ainus probleem Leenuga on tervis, mida peab pidevalt jälgima, aga ka see on loomulik kui sul on loom, olgu siis noor või vana.
Kas sul on olnud ka varem loomi? Kui jah, siis milliseid?Mul on alati olnud kodus loomi. Kassid ja koerad. Üks eriline valge kass oli mul Nurber, valge kena linnapreili, kelle leidsin pojana pelgulinna tänavalt.
Ta elas minuga linnas, aga kui minu elus saabus periood kui ma polnud enam Eestis, siis härjus Ta kiiresti elama minu vanemate juures maal, kus ka kõrge eani elas. Samas iga kord kui vanemate juurde läksin, tuli Nusber mulle vastu ja ka magas alati minu juures kui maal viibisin. Loomad ei unusta. Hoidke eneste lemmikuid ja teadke, et see on suur vastutus.
Gerli Tiitus
Comments are closed, but trackbacks and pingbacks are open.