Kilpkonnadest gekodeni, sisalikest madudeni – roomajate eest hoolitsemine võib olla ainulaadne kogemus.
Kutsikasõprade, kassihuviliste ja karvaste ning karvatute näriliste fännide kõrval eksisteerib üks täiesti erinev kategooria lemmikloomaomanikke – roomajate armastajad. Kuigi maod on sageli väärmõistetud ja sel põhjusel saavad enamjagu negatiivset tähelepanu, võivad neist saada suurepärased kaaslased, vajades sealjuures vaid minimaalset hoolt.“Kui mao elupaik on õigesti üles seatud, siis polegi enam justkui suurt tegemist, et su madu õnnelik ja terve oleks,” ütleb Mélanie.Mélanie lemmikuks on Ruby ja oma nime sai ta tänu rubiinpunastele silmadele, mis kergelt valguse käes helklevad, nagu oleks need tõelised kalliskivid.
Hommikueine mao ja koeraga
Hommikust söövad Mélanie ja Ruby tavaliselt koos. Ruby jälgib pingsalt iga suutäit, mis Mélanie lusikaga suhu tõstab. Ta ei liiguta, ainult silmad püsivad liikumatult noorel naisel.“Ma vähemalt tean, et tema mu toitu ei himusta, las vaatab, kui tahab!” naerab Mélanie. Laua all istub musta-valge kirju koerake, kes aeg-ajalt käpaga noore naise säärt kraabib ja õrnalt haugatab. “Aga näe tema seal laua all – tema tahab minu toitu küll!”Kui see pilt – suur madu laua peal, otse hommikusöögi kausi kõrval Facebook´is ilmus, oli palju imestamist ja ohhetamist.“Me sööme alati sel moel hommikuti koos,” nendib Mélanie. Pean tunnistama, et ka allakirjutanu jaoks on see veidi hirmu ja kõhedust tekitav. Maod ei ole päris tavalised lemmikloomad, keda tahaks sülle haarata, kallistada või neile musi anda. Tõsi on, et ma kuulun nende inimeste hulka, kes ei saa üleüldse aru, miks peaks keegi endale madu koju tahtma?“Mu õel oli kunagi kaks viljanastikut, kuid kahjuks ei jõudnud nad kuigi suureks kasvada”
Lapsepõlv loomadega
Mélanie meenutab oma lapsepõlve, kus pere veel Soomes, Vantaal suures majas elas. Tookord elas neil kodus neli koera ja kuus kassi. Ja siis tahtis korraga vanem õde endale sünnipäevaks madu, kahte madu, õieti.“Ema oli sellele alguses kategooriliselt vastu. Ma ei tea, kuidas mu õel õnnestus ema “ära rääkida”, aga lõpuks need kaks väikest maobeebit ikkagi meie koju jõudsid. Mäletan, et pühapäevase lõunalauas istumise lõpetasid alati need kaks väikest madu, kes laual siia-sinna, edasi-tagasi tühjade toidunõude vahel roomasid ja isegi mu ema võttis neid kätte ja imetles!”Aga ühel päeval olid maobeebid terraariumist kadunud. Terve suur maja pöörati pahupidi, aga maobeebisid ei leitud.“Üks meie koertest oli suur bernhardiin ja kuna tema oli valmis alati ja kõike sööma, siis kahtlustasime, et maod olid terraariumist plehku pannud ja Brenda oli need lihtsalt ära söönud.”Aga sellest peale jäi Mélanie hinge mao-armastus.
“Ma tean, et madusid seostatakse enamjaolt surmavate juhtumite või ka lihtsalt õuduslugudega. Minu jaoks on nad aga põnevad kaaslased. Minu arvates on madu nagu iga teine lemmikloom, kes pakub omanikule mõnusat puhkust ja stressi leevendust.”
Suurepärane lemmikloomMélanie toob välja hulganisti plusspunkte, miks maod lemmikloomadena parimad on: nad ei vaja igapäevaseid jalutuskäike pargis ning nad on päeval ja öösel vaiksed. Harva esineva roojamise tõttu on mao elupaik – terraarium – ka hõlpsasti puhastatav.Tõsi, enne mao omamise otsuse tegemist tuleb arvestada paljude teguritega. Madude erinevate tõugude ning nende eluea ja tervisenõuete uurimine on siinjuures kohustuslik. “Enne Ruby tulekut meie perre uurisin ma pikalt ja põhjalikult, missugustest maoliikidest sobib kõige paremini kojuvõtmiseks, kes sobib lemmikloomaks ja kes mitte nii väga. Kuningmaod ja maisimaod on lemmikuks suurepärased. Suured boad ja püütonid seevastu aga, minu meelest, oma suuruse tõttu selleks nii hästi ei sobi,” sõnab Mélanie.Teine tegur, mida tuleks mao omamise juures kindlasti arvesse võtta, on korralikud elamistingimused. Mao kahjustamise vältimiseks on hädavajalik muretseda n-ö põgenemiskindel terraarium. Omaniku jaoks on oluline mõista, et ükski madu pole ohutu ilma kaaneta terraariumis, või ka sellise kaanega terraariumis, mis korralikult ei lukustu.“Ka Rubyl õnnestus ükskord plehku panna. Ta elas siis mul salongis ja ühel hommikul tööle tulles teda enam terraariumis polnud. Pöörasin terve stuudio pahupidi, aga keda olnud, see oli Ruby. Olin täitsa kindel, et olen nüüd Rubyst ilma, sest olin ööseks akna praokile jätnud ja kõige tõenäolisem tundus, et ta oligi akna kaudu plehku pannud.”Aga järgmisel päeval salongi ust avades oli Ruby mõnusalt kerratõmbunult stuudio põrandal.“Mind nähes üritas ta kiiresti põgeneda ja mul oli tegemist, et teda kätte saada, sest olin eelmisel päeval salongi lootusetult segi pööranud. Sain veel viimasel hetkel tal sabast kinni ja tirisin kasti alt välja.”
Aeglane sõbrunemine
Põhjus, miks Ruby alguses Mélaniel salongis elas, on lihtne – Mélanie abikaasa Maikel ei soostunud lihtsalt madu koju võtma.“Nii palju oli ta siis nõus mu maosoovile vastu tulema, et lubas sel salongis elada,” seletab Mélanie.Aga kui noorel naisel tuli mitmeks kuuks Inglismaale kursustele sõita, ei saanud Rubyt üksi salongi jätta ja nii toodigi Ruby koos terraariumiga koju. “Siis valmistas mu abikaasa talle ka uue terraariumi, mille kaas kindlalt lukus püsis. Ma ei teagi, kas ta tegi seda armastusest Ruby vastu või hoopiski kindlustamaks Ruby kindlalt kinnipüsimise minu äraoleku ajal,” naerab Mélanie.Maikelist aga, kes kogu oma senise elu oli madudest kaugele eemale hoidnud, on saanud suur Ruby sõber.“Maikel võtab nüüd ka ise Rubyt kätte ja lubab tal isegi end oma kaela ümber kerida! Varem ei tulnud see kõne allagi, ta vaatas eemalt ja – päris kaugelt – kuidas ma Rubyga askeldasin. Nüüdseks on ta Ruby suur sõber.”
Tingimused ellujäämiseks
Ent maod vajavad ellujäämiseks ka muid, ja veel väga täpseid elamistingimusi. Mélanie selgitab, et omanikud peaksid tagama maole valgustuse, mis tekitab päeva- ja öötsüklit. Temperatuur peaks päevasel ajal olema kahekümne üheksa plusskraadi ümber, öösel aga peaks temperatuur mõnevõrra jahedam olema, kuid sealjuures ei tohi kunagi langeda alla kahekümne kolme plusskraadi. Üheksakümnekraadise nurga all peaks asuma maol ka soojem peesituskoht. Temperatuuri reguleerimiseks on parim viis asetada küttekehad ja soojuslambid terraariumi alla.Mélanie soovitab asetada terraariumisse ka termomeeter, et sel moel kindlustada sobiv temperatuur. Ka peaksid uued maoomanikud uurima või küsima veterinaararstilt, kuidas tagada õige temperatuur just nimelt vastavale maole, kuna mõned maoliigid vajavad soojemat või siis hoopiski jahedamat temperatuuri.Sobiv substraat ehk “voodipesu” on samuti vajalik, et luua oma maole kõige mugavam ja ohutum elupaik. “Substraadiks võib olla paber, sise- või välisvaip, kunstmuru ja haavalaastud,” ütleb Mélanie. “Ma ei soovita liiva, sest mõned roomajad võivad seda alla neelata. Samuti ei soovita ma mändi ega seedrit, kuna mõlemad sisaldavad madu ärritavat õli.” Ka soovitab Mélanie maoomanikele paigutada terraariumisse varjatud karp või kastike, et tagada oma maole privaatsus.
Kuidas madu toita?
Mao toitumine võib ulatuda putukatest ja kahepaiksetest kuni soojavereliste närilisteni, nagu hiired, küülikud või linnud. Kuigi mõned maoomanikud toidavad oma lemmikut elusa toiduga, arvab Mélanie, et seda ei peaks tegema. “Madusid ei tohiks kunagi elusa saagiga toita. Esiteks on see julm saaklooma suhtes, aga samas võib see ka maole ohtlik olla, sest saakloom võib hammustada, kui teda kiirelt ei tapeta. Mõnel juhul, kui madu pole piisavalt soe või on haige, võib röövloom isegi madu ulatuslikult järada.” “Aga nii esimeseks kui viimaseks nõudmiseks peaks jääma siiski see, et oma lemmiku eest tuleb pühendumusega hoolitseda,” ütleb Mélanie. Tema sõnul on suurem osa madude terviseprobleemidest põhjustatud ebaõigest loomapidamisest. Näiteks kui terraarium on liiga külm või kuiv, on maol probleeme oma naha korralikult maha ajamisega, mille tulemuseks on naha laigud. “Sellises elupaigas oleval maol on ka võimalus haigestuda ülemiste hingamisteede infektsiooni või suuõõne põletikesse.”
Mélanie soovitus on lasta uutel maoomanikel veterinaararstil madu enne kojutoomist üle vaadata, et sel moel välistada oht maolesta või sooleparasiitide kojutoomiseks.
Sobib ka liikuvale perele“Kui lapsed vanematelt lemmiklooma nuiavad, siis tasuks vanematel mõelda, et sellise lemmiklooma kõrvalt, nagu madu, jääb lapsel veel kindlasti aega oma tuba koras hoida, riided kappi ära panna, mustad nõud masinasse laduda või prügi välja viia.”Vastupidiselt väga levinud arvamusele, et madusid on ohtlik käsitseda, on maisimaod ja kuningmaod just sellised, kes mingitki ohtu endas ei kanna. Ka pole nad külmad ja limased, nad ei ründa teid ega himusta endale hommikusöögiks.“Aga kujutame korraks ette halvimat stenaariumi – te olete unustanud terraariumi ukse korralikult sulgeda (või teil polegi veel puurilukke muretsetud, mis on tegelikult hädavajalikud korralikus teerraariumis) ja koju tulles avastab üks pereliige, et madu roomab mööda põrandat Kui madu on varem regulaarselt käsitsetud, on täiesti ohutu see lihtsalt üles kühveldada ja puuri tagasi panna.”Kui madu on oma iganädalase söögi saanud, tunneb ta end piisavalt õnnelikuna ja võib rahulikult nädal aega oodata, kuniks te jälle maitsva surnud hiirega teda kostitate.“Ja kujutage ette, kui teil seisab mõni reis ees ja te peate kodunt eemal olema rohkem kui nädal. Mao jaoks pole see mingi probleem. Söötke enne äraminekut madu natuke paksemaks, kui tavaliselt ja ta on teie tagasitulekuni täiesti rahul ja õnnelik.”
Luksuslik terraarium
Hiljuti valmistas Maikel Rubyle veel ühe uue, lausa luksusliku terraariumi.“See on Ruby jaoks tõeline paradiis – tal on seal kohti, kuhu end peita, on bassein ja isegi väike purskkaev.”Ruby terraarium asub Mélanie ja Maikeli elutoas, sealt vaatab ta pere kõiki tegemisi, kõigutades oma pead siia – ja sinnapoole, jälgides iga liigutust, mis tema lähiümbruses aset leiab.“Talle paistab sinna kogu meie elu kätte – kui ma köögis toimetan, siis roomab ta terraariumi paremasse nurka ja jälgib mind sealt, kui me elutoas televiisorit vaatame, siis lesib ta terraariumi esiseina taga ja vaatab meid.”Mao kojutoomisega tuleb aga arvestada veel sellise tõsiasjaga, et madu, kui lemmikloom on pikaajaline projekt, kuna madude eluiga võib olla pikem kui kakskümmend aastat. “Internetist leiab madude pidamise kohta piisavalt palju infromatsiooni nii et informatssioonipuudust ei saa väärkoheldud madude puhul küll vabanduseks tuua.”Kui ma diivanilt tõusen, et sättida end ära minema, lükkab ka Ruby oma pea haavalaastude alt välja.“Ta armastab aeg-ajalt peitu pugeda,“ naerab Mélanie, “nii et ainult pool temast on nähtaval ja tavaliselt just see keskmine osa, sama ja pea on alati peidus. Me oleme teda päris hästi toitnud, vaata, kui jäme ta keskelt on!”
Vaatan ja tõden, et Ruby on tõesti väga armas ja ilus. Mis sest, et madu.
Riina Kangur
Comments are closed, but trackbacks and pingbacks are open.