Aastaks 1982 surid ninasarvikud Ugandas täielikult välja. Põhju-seks inimene ja tema ahnus. Nüüd on „Aafrika pärliks“ ristitud musta mandri riik toonud kõnealused isendid tagasi oma põlisesse elupaika.
Valge ninasarvik (Ceratotherium simum) on ajalooliselt Uganda põlisasukas, kuid seoses relvastatud konfliktide (kodusõda), nende loodulike elupaikade hävimine ning eelkõige salaküttimine viis aastaks 1982 ninasarvikud riigis täieliku väljasuremiseni.Uganda on olnud pioneer valgete ninasarvikute populatsiooni taastamises ning seda eelkõige tänu 2005. aastal loodud Ziwa ninasarvikute looduskaitsealale, kus ligi 180 ruutkilomeetrisel ja 2-meetrise elektriaiaga piiratud alale toodi alguses elama 6 isendit, neist 4 Keeniast Solio rantšost aastal 2004 ning kaks annetati aasta hiljem USA-s, Floridas asuvast Disney Animal Kingdomi poolt. Tänaseks elutseb alal 18 valget ninasarvikut – 9 emast ja 9 isast. Murchison Fallsi rahvuspargi alal asuv kaitseala on ööpäevaringselt valve all. Igat ninasarvikuperet saadab ööpäevaringselt jälgija ning iga ninasarviku kohta on pargis kaks relvastatud valvurit, kes vajadusel kiirelt reageerivad. Seni pole salakütid üritanud kaitsealal olnud ninasarvikuid küttida.
Obama – uue põlvkonna esindaja
Varjupaik on avatud ka inimestele. Nimelt pakutakse turistidele võimalust alal ninasarvikuid külastada. Selleks sõidetakse kaitsealal autoga teatud punktini, kust edasi minnakse jala, teejuhiks mitterelvastatud (!) giid. Kohale jõudes avanev vaatepilt on hämmastav – hea õnne korral on võimalik näha puu all puhkamas 5-liikmelist ninasarvikuperet, olles ise neist vaid maksimaalselt 5-10 meetri kaugusel. „Ninasarvikud on rahumeelsed loomad, kui just neid ei häirita. Peame olema hästi vaikselt, ei tohi valjult rääkida ja kiireid liigutusi teha,“ sõnas giid Thomas, lisades: „Ohu korral nende eest joosta pole mõtet – nende jooksukiirus võib olla kuni 50 km/h. Võimalusel ronige puu otsa või lihtsalt mõne suurema puu või põõsa taha. Seal nad teid ei näe, sest neil on äärmiselt halb silmanägemine.“
Ninasarvikute aretamisega alustati aastal 2009. Esimese rahvuspargis sündinud vasika nimeks pandi USA presidendi järgi Obama – tema ema oli USA-st, isa Keeniast. Kokku on seitsme aastaga sündinud Ziwa rahvuspargis koguni 12 vasikat. „Eesmärk on viia ninasarvikuid kõikidesse Uganda rahvusparkidesse. Esmalt planeerime kasvatada siinse rahvuspargi arvu 40ni ning siis viime igasse Uganda rahvusparki 10 isendit,“ avaldas ta.
Suurimaks ohuks inimeneTäiskasvanuna ligi 2 tonni kaaluvatel loomadel puudub looduslik vaenlane. Nende suurim oht on inimene, täpsemalt salakütid, kes jahivad neid nende väärtuslike ninasarvede pärast. Kagu-Aasias peetakse ninasarviku sarve võlurohuks, mille kilogrammi eest ollakse mustal turul valmis maksma kuni 60 000 eurot. Ehk ninasarviku sarv on väärtuslikum kui kuld!
BBC andmetel tapsid salakütid aastal 2015 vähemalt 1338 ninasarvikut. Ugandas pole vabas looduses mitte ühtegi ninasarvikut järel. Kas ninasarvikute kaitseks plaanitakse neil sarved maha lõigata? „Ei, seda me ei tee, kuna rahvusparkides on olemas relvastatud pargivahid,“ sõnas Thomas.
Rait Roop
Autori reis toimus koostöös MTÜ Mondoga osana Euroopa Komisjoni poolt rahastatavast projektist Media4Development.
Comments are closed, but trackbacks and pingbacks are open.