Koertel on samad organid ja elundid, mis inimestelgi, mistõttu on neil ka meiega sarnaseid probleeme ja haiguseid. See kehtib ka suuõõne, hammaste, igemete ja nende probleemide suhtes.
Mul on kodus koer, kes saab selle aasta aprillis 9-aastaseks, mistõttu on mul üsna suur mure ka koera hammaste pärast. Koeral on suus hambakivi, mida olen ka hambaharja ja hambapastaga püüdnud vähendada, kuid näib, et sel aastal peab siiski koeraga minema veterinaari juurde, et hambakivi eemaldada.Veidi hirmuäratav see on – tehakse seda ju narkoosis ja kunagi ei tea, kuidas narkoos vanemale koerale mõjub. Seetõttu otsustasingi uurida, kuidas on lood meie koerte hammastega ja kas minu hirmul on lihtsalt suured silmad.Koertest ja hammastest räägib Lemmiku lugejale doktor Kai Laars, kes töötab Tallinnas, Sõpruse puiesteel, üsna hiljuti avatud Tallinna Loomakliinikus. Kai Laars on loomaarstina töötanud üle 12 aasta ja tema üheks spetsialiteediks on lemmikloomade suuõõne probleemid. Loomaarstid tegelevad ju suu puhul nii igemete, hammaste, keele, mokkade, süljenäärmete ja luudeni välja. Kai Laars kinnitab, et ta on parandanud ka lõualuid, eemaldanud kasvajaid koos lõualuuga jne.Kas loomaarstiks õppides saab kuidagi ka spetsialiseeruda, et näiteks koerte hambad ja igemed ongi peamine spetsialiteet?„Kitsalt spetsialiseeruda ei saa,“ kinnitab doktor Laars. „Praegu saab loomaarstiks õppides viimasel aastal spetsialiseeruda kas suurlooma või väikelooma arstiks või hoopis toiduhügieenile.“
Loomulikult saavad loomaarstid ise juurde õppida ja ennast täiendada. Toimub põhjalikke koolitusi, kus saab nii teooriat kui ka praktikat, mis võivad kesta mitmeid nädalaid või isegi kauem. Abiks on ka vastavat erialakirjandust ja teiste veterinaaride kogemusi.
Kodus peab olema…Esimesena soovin teada, et mis on need kõige hädavajalikumad asjad koeraomaniku majapidamises, kui mõelda koerte hambahoolduse peale. Kai Laars kinnitab, et esimesteks abivahenditeks on hambahari ja -pasta. Need moodustavad nn kuldse standardi ja neid on veterinaaride juures ning loomakauplustes müügil üsna mitmeid ja väga erinevaid.
Kai kinnitab, et loomulikult on ka neid koeri, kellele ei saa hambaharja, hambapastat või hambageele suhu panna, kuid siis võib proovida erinevaid toidulisandeid või närimiskonte.
Kas need hambakondid tõepoolest ikkagi ka aitavad?
Kai kinnitab, et mitmel firmal on tooteid, mille toime hambakivile on ka tõestatud. Ja kindlasti saab nende toodete kohta loomaarstide käest ka täpsemat infot.
Millist hambaharja soovite?Nii võiks ju koeraomaniku käest küsida, sest erinevaid hambaharju on koertele üsna palju, kuid millist siiski valida? Kas tuleks minna koeraga veterinaari juurde ja katsetada? Kas sinu koer tahab tavalist hambaharja või sellist, millega saab korraga harjata hammast nii eest kui ka tagant? Kas suuremate või väiksemate harjastega? Kas kollane või roheline hambahari? Äkki hoopis punane? Kuidas koertel selle värvide nägemisega asi ikkagi oli?Kai kinnitab, et kõik sõltub paljuski koerast, kellele mis meeldib.Võib kasutada ka inimestele mõeldud hambaharja, mis oleks võimalikult pehme, et sellega ei vigastataks koera igemeid. Kai näitabki üsna lihtsat koertele mõeldud hambaharja, millel harjaseid väga laiaulatuslikult ei olegi.Breketid ka koerteleÜsna kummaline näeb välja hambahari, mille otsas näib olevat ümmargune valge tupsuke, nagu vatipallike, kuid ka need on hoopis hambaharja harjased. Selline hambahari on mõeldud pisikestele koertele ja kutsikatele. Sellise kummalise välimusega hambaharjaga saab harjata koeral ka breketite vahelt.
„Kui koerale on pandud breketid, siis tuleb olla eriti hoolas suuhügieeni osas,“ tõdeb Kai Laars.
Kas koertele pannaks ka breketeid? Pean tunnistama, et ma ei ole sellest varem mitte midagi kuulnud.
„Mingil määral pannakse,“ vastab Kai, „see on kahe otsaga asi, kuid valehambumused on sageli ka pärilikud ja teatud valehambumused on sellised, mis tekitavad loomadele kannatusi ning vigastusi. Seetõttu ei saa osasid valehambumusi jätta korrigeerimata, kuigi seda tehakse siiski üsna harva, sest ei soovita, et korda tehtud „naeratusega“ koer läheks näitusele ning annaks valehambumust edasi järglastele. Kui hambumusviga koera ei häiri, siis ei ole mõtet seda korrigeerida, kuna see tähendab ka üsna mitut narkoosi.“
Kui vanalt sellised hambumusprobleemid koertel nähatavale tulevad?
„Isegi kuu vanune kutsikas võib tulla meie juurde hambumusveaga,“ kinnitab Kai. „Ka piimahammastel võivad olla hambumusvead. Tõsisemad probleemid tekivad siis, kui hambad vahetuvad või ka noorel täiskasvanud koeral.“
Tagasi hambaharjade juurdeOn olemas selliseid hambaharju, mis pesevad hammaste sise- ja väliskülgi korraga, mida Kai Laars nimetab „harjadeks edasijõudnutele“. Enamikule koertele ju ei meeldi, kuid nende suud lahti kangutatakse, mistõttu on raske hambaid mõlemalt poolt korraga pesta. Siinkohal tasuks mainida ka Kai õpetussõna, et omanik ei peakski koeral vägisi suud lahti kangutama, aga pigem mokki kergitada, sest siis on ju hambad ilusasti näha ja selline mokkade kergitamine on koerale oluliselt „mõnusam“ kui terve suu lahti langutamine.Müügis on ka selliseid „hambaharju“, mida on inimesel võimalik panna omale sõrme otsa ja siis koera suhu minna. Ka Kai Laars nõustub, et sõrmeotstele käivad harjad on mõnikord päris head, kuid väiksemate koerte puhul on nende sõrmeotstele käivate harjadega üsna keeruline tagumiste hammaste juurde pääseda, nendega sinna lihtsalt ei mahu. Sel juhul on hambahari ikkagi efektiivsem.Kai lisab ka seda, et sõrmeosta käiva harja puhul on efektiivsem variant see, millel on ikkagi harjased, riidest või kummist sedavõrd head ei ole.Iga algus on raskeNii nagu ikka – iga algus on raske.On koeri, kes lasevad hambaid meelsasti pesta, on neid, kes ei taha seda mitte teha.
Kai Laars tõdeb, et pelglike koerte puhul võib alustada proovimist palja sõrme ja hambapastaga. Ei maksa unustada sedagi, et „vägivallaga“ hambapesu juures häid tulemusi ei saavutata. Lisaks võib juhtuda sedagi, et koer lihtsalt hambaharja katki hammustab.
On olemas ka igasugu pulbrid nn plaqueoff, kas ka neist on abi?Kai Laars arvab, et see sõltub paljuski sellest, millises seisus looma suu parajasti on, miks hambakivi on üldse tekkima hakanud. Plaqueoff peaks mõjutama koera sülje koostist ja neid võib kasutada paralleelselt hambaharja ja hambapastaga, sest plaqueoff muudab hambakivi pehmemaks ja kergemini ära harjatavaks.
Plaqueoff-pulbrid pannakse toidu sisse, kuid on ka analoogseid tooteid (vedelikke), mida saab panna ka joogivee sisse, nt Vrbac Vet Aquadent.
Hambapastad? Jällegi lai valik!Kai Laars kinnitab, et koerale mõeldud hambapasta on ikkagi koerale mõeldud hambapasta ja see erineb inimeste hambapastast. Sarnased võivad olla lastele ja koertele mõeldud hambapasta, kuid koerte puhul tuleb arvestada sellega, et nad söövad ju kõik endale sisse, mistõttu ei saa nende hambapastasse panna ksülitooli, floori jpm aineid sellistes kogustes nagu inimeste hambapastades on.
Koertele on tehtud ka „hästi maitsevaid“ hambapastasid, näiteks linnuliha, kala või kana maitseline hambapasta. Erinevatel tootjatel (Eestis peaks müügis olema ca 5-6 firma tooteid) on erinevaid maitseid, mistõttu võib mõnikord proovida ka erinevate tootjate pastasid, et jõuda äratundmiseni, mis pasta just sinu koerale kõige paremini „maitseb“.
Millist närimiskonti eelistada?
Nagu eelpool mainisin, siis on müügis ka närimiskonte, mis peaks hambakivi vastu aitama.
Marko Tiidelepp Foto: Meeli Tulik
Jätkub ajakirjas…
Comments are closed, but trackbacks and pingbacks are open.