Devon rex on kassitõug, mis on vägagi orienteeritud inimesele. Neile meeldib olla koos inimesega (omanikuga) ja “aidata” teda igasugu tegevustes, alates lugemisest lõpetades koduste majapidamistöödega.
Kui omanik istub, siis on kass tema süles. Kui omanik seisab, siis võib kass olla tema õlgadel, kui omanik lamab, siis on kass tema kõrval. Devon rex on omanikule ülimalt lojaalne nagu koer, ja ta järgneb omanikule kõikjale. No ütleme, et see viimane on võib-olla väike liialdus, sest eks ole devon rexid ikka ka omapäi. Devon rexi kaubamärkideks on tema lokkis karvkate ja tema suurte kõrvadega pea ning päkapikule või inglile sarnanev nägu. Paljud inimesed ütlevad, et devon rex näeb välja nagu Yoda “Tähesõdadest” või üks gremlinitest samanimelisest filmist. On ka neid inimesi, kes kinnitavad, et devon rexis on kokku pandud kass, koer, ahvipärdik ja nuhtlus nimega Dennis. Aga seda öeldakse rohkem nagu nalja pärast!
Ivika Kolk ja tema kümme devonit ning kaks shar peid!
Devon rexiga aitab meil tuttavaks saada kassikasvataja Ivika Kolk, kellel on kokku kümme devon rexi! Üks neist on meie intervjuu ajal küll Ivika õe juures, kuid mul on võimalus kohtuda lausa üheksa haruldase tõu esindajaga! Neist kuus on emased kiisud, neli on isased kassid. Lisaks kassidele on Ivikal kodus ka kaks shar peid, üks neist juba 13-aastane ja teine kolmene.Esimese devon rexi võttis Ivika 12 aastat tagasi esimesest Eestis sündinud devon rexi pesakonnast. Ivika nägi kuulutust ja hakkas tõu kohta lugema. Seejärel läks ta kohale ja nii see läks.Ivika kinnitab, et ta polnud mitte üldse kassiinimene, kuid devon rexid polegi sellised kassi-tüüpi kassid. Kui Ivika esimest devonit nägi, siis oli see armumine esimesest pilgust. Nagu Ivika ise kinnitab – temast ei saanud kassiinimest, temast sai devoniinimene.Ivika lisab, et tal ongi veidi kiiksuga maitse, sest on ju nii shar peid kui ka devonid üsna tavapäratu välimusega loomad.Kas elu kümne kassiga on lihtne? Ivika kinnitab, et kassid saavad omavahel väga hästi läbi, kuid tal on lisaks oma põhitööle veel ka täiskohaga koristajatöö juures, sest kasside järgi koristamine ja nende eest hoolitsemine võtab üsna palju aega, kuid majapidamine peab olema puhas ja korras.
Devon rexid Eestis ja mujal maailmas
Devonid muutuvad Eestis järjest populaarsemaks. Ivika arvab, et seda tõugu kasse peaks Eestis olema ca 60-70 isendit. Ivika enda kassid on pärit nii Soomest, Saksamaalt kui ka USAst, Texasest (sealgi käis omanik ise kassidel kaks korda järgi!), kolm kassi on ta enda kasside pesakondadest jäetud. Ivika leiab, et tänu devonitele on tal sõpru üle maailma ja ka USAst pärit devoni-kasvataja suhtub temasse kui heasse sõpra. Väga lahe!Ivika lisab, et tänapäeval ongi devoneid kõige rohkem Venemaal ja USAs, Saksamaal, Poolas, Itaalias ja Skandinaavias. Tõu sünnimaal, Inglismaal, neid väga palju ei ole.Ivika kassidel on pesakondi olnud, viimase kolme aasta jooksul küll vaid üks pesakond. Põhjuseid on mitmeid, kuid öeldakse, et emased devonid ei jää kergelt tiineks. Kassipoegade soovijaid siiski on ja praegu peaks ka Ivika kaks kassi olema tiined.
Haldja-, tulnuka- ja päkapikukass
Devoneid kutsutakse sageli muinasjutu- ja fantaasiamaailma tegelaste järgi, kuna näevad teistsugused välja. Nii kutsutakse neid haldja-, tulnuka- ja päkapikukassideks. Oma välimuselt erinevad nad üsna suuresti tavalisest kassist – neil on pikk ja peenike kael, naljaka kujuga pea, hämmastavalt suured kõrvad ning karvkate, mis võib olla krussis või seemisnahkselt pehme ja sile.Neil on hästi suured ja madalal asetsevad kõrvad, mis hoiavad vahvasti laiali, neil on suured silmad, mis võivad olla nii sinised, rohelised, kollased, kui ka erivärvi. Neil on lühike nina, mis kaardub kergelt üles, neil on veidi „lömmis“ nägu ja üsnagi lühikesed vurrud. Aretuses üritatakse saada nina veelgi lühemaks.Ivika lisab, et devonitel peaks olema saatanlik pilk, nad peavad jätma kurja kassi mulje, kuigi nad tegelikult ju kurjad pole.Oma kehalt on nad kerged ja sihvakad, jalad on pikad ja tugevad. Võib öelda, et nad on pikajalgsed kassid. Ka nende saba on üsna pikk.Oma suuruselt on devonid väiksed kassid, kes kaaluvad 2,5 kuni 5 kilo. Neid üritatakse just väiksemateks aretada, mis pole Ivika arvates hea, sest kahekilostel emastel on väga raske poegida. Devonite pesakonnad ongi väiksed – tavaliselt üks kuni neli kassipoega.
Marko Tiidelepp
Foto: Meeli Tulik
Jätkub ajakirjas…
Comments are closed, but trackbacks and pingbacks are open.